Maavarade komisjoni 30. oktoobri koosolekul oli arutusel mh see, kuidas tõlgendada keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. aasta määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 5 lõike 9 punktis 9 kasutatud terminit kaitsetervik.

Keskkonnaministeerium edastas maavarade komisjoni protokollilise otsuse, mille tõlgendust tuleb edaspidistes töödes aluseks võtta.

Maavarade komisjoni 30. oktoobri 2017. aasta istungi protokolliline otsus nr 17-170

Kaitsetervikute mäeeraldise plaanile kandmine

Keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. aasta määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ (edaspidi uus määrus) § 5 lõike 9 punkti 9 alusel kantakse mäeeraldise plaanile muu hulgas kaitsetervikud. Kaitsetervikute mäeeraldise plaanile kandmist nõuti ka keskkonnaministri kuni 01.01.2017 kehtinud määruse nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“ (edaspidi vana määrus) § 3 lõike 3 punkti 7 alusel. Nii uues kui ka vanas määruses sätestatud nõude erinevus seisneb vaid plaanile kantava joone tähistuses: uue määruse järgi peab olema kaitsetervik märgitud oranži joonega, vana määruse järgi punase joonega. Mõlema määruse kohaselt peab/pidi olema joon kaks korda kitsam kui mäeeraldise piiri tähistav joon. Muudatus tehti, kuna punase joonega kantakse uue määruse järgi mäeeraldise plaanile ka lamami samakõrgusjoon. Seega tekitas vana määruse alusel nõutud tähistus segadust. Oranži joone kasutusele võtmise kasuks otsustati, kuna see on kooskõlas Tehnilise Järelevalve Ameti markšeideridokumentatsiooni graafilise osa vormistamise 2015. aasta juhendiga. Hoolimata sellest, et tegemist pole uue nõudega, on tekitanud termini kaitsetervik sisustamine ja uue määruse § 5 lõike 9 punkti 9 järgimine segadust. Seepärast soovitab maavarade komisjon, kelle pädevuses on muu hulgas maavara kaevandamise loa taotluse kohta arvamuse andmine, lähtuda termini sisustamisel ning mäeeraldise plaani koostamisel järgmisest:

1) kaevandamisel tuleb jätta tule, vee, varingu jms tõkestamiseks kaitsetervik ehk hoidetervik. Kaitsetervik ei kuulu kaevandamisele. Kaitsetervik jäetakse näiteks nõlvale, elektripaigaldisele, teele jms le. Allmaakaevandamisel kaevanduse lae hoidmiseks (näiteks kamberkaevandamisel kasutatavad tugitervikud) kasutatavatele tugitervikutele kõnealused sätted ei kohaldu;

2) mäeeraldise plaanile kantakse nii kaitseterviku ülemine kui ka alumine piir, kui need on eristatavad. Kui kaitseterviku ülemine ja alumine piir pole eristatavad, kantakse plaanile vaid ülemine piir;

3) üldjuhul kantakse kaitsetervik mäeeraldise plaanile pideva oranži joonega, mis on kaks korda kitsam kui mäeeraldise piiri tähistav joon. Kui olukord nõuab, võib kanda kaitseterviku mäeeraldise plaanile ka teise tähistusega (näiteks eristatavuse tagamiseks mitme eri kaitseterviku esinemise korral). Sellisel juhul kajastatakse eri tähistused mäeeraldise plaani legendis;

4) kui läbilõikejoon läbib kaitsetervikut, tuleb kanda kaitsetervik ka geoloogilisele läbilõikele koos nõlvakalde äramärkimisega.