Eesti olulisimaks maavaraks peetakse meie energiajulgeoleku seisukohalt strateegilise tähtsusega põlevkivi. Või siis fosforiiti, millest oleks võimalik eraldada haruldasi muldmetalle. Tehniliselt võetuna leidub Eestis isegi kulda, kuid selle kaevandamine on majanduslikult mõttetu: kulla sisaldus on meil parimal juhul kolm-neli grammi ühe tonni kaevandatavate maavarade kohta. Sama kehtib ka uraani koha. Meie hinnalisim maavara on aga ilmselt paljude jaoks üllatus – see on tehnoloogiline dolomiit.

Niisugusele järeldusele jõudsid teadlased Svetlana Korbut ja Rein Peikre pärast seda, kui nad olid kõrvutanud sadu Eesti geoloogide tehtud uuringuid. Nimelt tegid nad kindlaks, et Eestimaa üle 20-protsendilise MgO ehk magneesiumoksiidi sisaldusega dolokivist on võimalik toota maailmaturul kõrges hinnas olevat metallilist magneesiumi.

Teadlaste väitel esineb säärase suure MgO sisaldusega dolomiidivarusid paljudes Eestimaa paikades: Kureveres Läänemaa on MgO sisaldus dolomiidis 21,34 protsenti, Liigalaskmal Saaremaal 20,86 protsenti, Koigis Järvamaal 20,60 protsenti, Hellamaal Muhumaal 20,53 protsenti; Kaismal Pärnumaal 20,44 protsenti; Sepamaal Läänemaal 20,23 protsenti.

Metallilist magneesiumi rakendatakse ohtralt auto- ja lennukitööstuses kasutatavate alumiiniumist kergsulamite koostises. Kuid kuumuskindla Eesti dolomiidi kasutamisvõimalused ei piirdu ainult metallilise magneesiumi tootmisega.

20-protsendilise MgO sisaldusega dolomiiti saab kasutada ka laki- ja värvitööstuses, kus selle erimite valgesusaste jääb üle 90 protsendi. Majanduslikus mõttes on dolomiit üldse laialt kasutatav tooraine. Näiteks saab dolopulbri baasil toota tulekindlaid materjale — keraamilisi väikeplokke, kuumuskindlaid telliseid, viimistlusplaate jm.

Dolopulbrist valmistatakse ka paljusid puhastuspastasid. Mitmed dolomiidi komponendid on väärtuslik toore keemiatööstuses, kus nende baasil toodetakse kaltsineeritud soodat (pesusooda – toim), ammooniumsalpeetrit ning magneesiumkloriidi.

Ja kõige tipuks, Eestimaa mitme dolomaardla toorainest saab toota ka kõrgemargilist killustikku, mille margiks 1000–1200. Sellise killustiku kasutamine tee-ehituses parandaks tunduvalt siinsete teede ja tänavate kvaliteeti. Teoorias tähendaks see, et kaoks igasugune vajadus arutleda, kas rajada Maardu lähistele mitmesaja meeteri sügavusele graniidikaevandus või mitte.

Uudise allikas: Postimees, pluss.postimees.ee, Risto Berendson uuriva toimetuse juht, 18. september 2017 23:55