Eesti geoloogiateenistus teeb aasta lõpuni Kesk-Eestis, sealhulgas Järvamaal geoloogilist kaardistamist ja ehitusmaavarade varustuskindluse hindamisega seotud uuringuid. Geoloogiateenistuse teatel uuritakse pinnase geoloogilist ehitust ja Kesk-Eestisse rajatakse sel aastal kuni 16 erineva sügavusega puurauku. Järvamaale puuritakse seitse kuni 20 meetri sügavust puurauku ja Türi valda Kolusse ko...

Maavarade kasutamist Eesti arengu hoogustamiseks ei maksa karta, kuid seda tuleb teha kaalutletult ja keskkonnaga arvestades, kirjutab Margus Raha Eesti Goeloogiakeskusest. Eesti majandus naudib hetkel buumiaega, kuid nagu teistes elutsüklites, toimuvad ka siin tõusud ja langused. Statistikaameti järgi on just ehitussektori panus majanduskasvu üks suurimaid, samuti on kasvanud tee-ehituses kasuta...

Eesti olulisimaks maavaraks peetakse meie energiajulgeoleku seisukohalt strateegilise tähtsusega põlevkivi. Või siis fosforiiti, millest oleks võimalik eraldada haruldasi muldmetalle. Tehniliselt võetuna leidub Eestis isegi kulda, kuid selle kaevandamine on majanduslikult mõttetu: kulla sisaldus on meil parimal juhul kolm-neli grammi ühe tonni kaevandatavate maavarade kohta. Sama kehtib ka uraani ...

Kui Soome geoloogidel on pärast viimase leiukoha avastamist kullapalavik, peavad Eesti geoloogid nentima, et maavarade otsimist Eestis ei finantseerita, ometi leidub kulda siin tõenäoselt täpselt samamoodi. Seoses 28.08 ilmunud uudisega elu24.postimees.ee-s Soome uusimast kullaleiust avaldab Postimees taas 2015. aasta 25. novembril ilmunud artikli Eesti võimalikest kullavarudest ja nende lähemat ...