Maavarad löövad Eesti arengule hoo sisse

Maavarade kasutamist Eesti arengu hoogustamiseks ei maksa karta, kuid seda tuleb teha kaalutletult ja keskkonnaga arvestades, kirjutab Margus Raha Eesti Goeloogiakeskusest.

Eesti majandus naudib hetkel buumiaega, kuid nagu teistes elutsüklites, toimuvad ka siin tõusud ja langused. Statistikaameti järgi on just ehitussektori panus majanduskasvu üks suurimaid, samuti on kasvanud tee-ehituses kasutatava kruusa ja liiva kaevandamine, suurenenud on sisetarbimine. Raha laekub ka Euroopa Liidust toetustest, mis mõnel aastal on moodustanud isegi 4,9% SKP-st. Paraku hakkavad need summad alates 2021. aastast järk-järgult vähenema.

Üheks lahenduseks kompenseerimaks äravajuvaid eurorahasid ja turgutamaks meie majandust, oleks uurida ja jätkusuutlikult kasutada meie maavarasid. Meil Eestis ei ole aga tänaseni suudetud korraldada teadmistepõhist maavarade uurimist ja kaevandamist ning keskkonnamõjude hindamist. Selle üheks oluliseks eelduseks on olnud riikliku geoloogiateenistuse loomine, mis nüüd lõpuks moodustati ja aasta algul tööd alustas. Geoloogiateenistuse ülesandeks on maapõue baasteabe kogumine, haldamine, töötlemine, tõlgendamine ja levitamine lähtuvalt kohalikust ja rahvusvahelisest praktikast ning suuniste formuleerimine valitsusele.

Täispikkuses näeb seda lugu ajaleht Äripäev veebist