Riik loodab nelja aasta jooksul ettevõtjate ja Harjumaa omavalitsustega kokku leppida maavarade teemaplaneeringus, mis peaks aastakümneteks paika panema, kus tohib ja kus ei tohi maavarasid kaevandada.
Plaanitava Rail Balticu trassikoridor on palistatud vaidlustega. Ettevõtted soovivad raudtee rajamiseks kruusa või paekivi kaevandada, kohalikud omavalitsused seisavad paljudele taotlustele kindlalt vastu. Kui üksmeelele ei jõuta, teeb lõpliku otsuse valitsus.
Juba mõned aastad tagasi hakkas ministeeriumides idanema mõte, et kaevandamise üle otsustamine ei tohiks olla juhtumipõhine vaid lähtuma varem paika pandud plaanist. Selle plaani esimene lõik ehk Harjumaa maavarade teemaplaneering peaks rahandusministeeriumi regionaalplaneerimise nõuniku Alan Roodi sõnul valmima 2025. aasta lõpuks.
Enne jõule ametliku käigu saanud planeering toetub suuresti tänasele teadmisele, kus maavarasid leidub. Selleks, et otsustada, kust neid välja kaevata, pannakse esmalt paika metoodika.
“Seda me plaanime teha võimalikult laias ringis, koostöös kohalike kogukondade ja omavalitsustega ning mäetööstusettevõtetega,” rääkis Rood. “Et oleks võimalik piisavalt head kriteeriumid paika panna, mille alusel hakata määrama tulevasi maardlaid.”
Rood pakkus, et teemaplaneeringuga paika pandud reeglid võiks kehtida kolmkümmend aastat ja kauemgi.
“Eesmärk on ikkagi just selle planeeringu koostamise käigus jõuda kokkuleppele omavahel, et kaevandused just sellistes asukohtades ja sellistel ajavahemikel avatakse,” ütles Rood. “Ja kui kohalik omavalitsus on sellise lahendusega nõustunud ja selle kooskõlastanud, siis neil puudub edaspidi meie hinnangul alus sellest keelduda.”
Samas ei pruugi kõik kooskõlastused kergelt tulla. Näiteks Tallinna linn märkis novembris, et juba niisuguse eriplaneeringu ettevalmistamine rikub omavalitsuse õigust ise oma asju korraldada ning sestap ei tohiks sellega üldse alustadagi.
Rood selgitas, et teemaplaneeringut ei saa päris niisama kooskõlastuseta jätta, selleks peab olema seaduslik alus. “Kui sellist alust pole, siis saab ikkagi lugeda, et nad on selle asja kooskõlastanud.”
Rood tõdes, et eesseisvad läbirääkimised ei pruugi tulla kerged. Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja hinnangul on planeeringu algatamine samm õiges suunas. Samas märkis ta, et kokkuleppe saavutamine sõltub suuresti riigi suhtumisest: “Et kuivõrd avatud ta kõikidele erinevatele ettepanekutele ja mõtetele on. Kui lähtutakse ainult senistest arusaamadest ja üritatakse seda lihtsalt sinna planeeringusse sisse suruda, siis see tähendab lihtsalt järjekordseid vaidlusi.”
Umboja lisas, et pelgalt planeeringust ei piisa, sellega koos tuleks üle vaadata ka seadusandlus. “Kuni selleni välja, et asukohti ei vali ettevõtted, kes soovivad kaevandama hakata, vaid asukohad lepitakse kokku riigi ja omavalitsuse vahel ja siis ettevõtjad juba konkureerivad neis asukohtades kaevandamisele,” leidis Jõelähtme vallavanem.
Maavarade seadust tuleks muuta ka Roodi hinnangul. “Tuleb tegeleda küsimusega, et kuidas käituda selliste objektide puhul, kus leitakse, et muud väärtused ületavad maavara väärtust.”
Praegune seadus lubaks maavarasid kaevandada ka nendes kohtades, kus teemaplaneeringuga lepitakse kokku, et seal ei kaevata.
Järgmisel aastal plaanib riik sarnase planeeringu algatada Rapla- ja Pärnumaal ning seejärel Järva maakonnas. Omaette küsimus on, mida teha käimasolevate vaidlustega. Umboja hinnangul peaks ka nende lahendamisega ootama.
“Need kohtuvaidlused, mis on seotud Ruu külas osaühinguga Väo Paas, lähevad kahjuks edasi. Teine suurem protsess on just algamas. See puudutab Maardu külas kavandatud uuringuid, kus pole ka arvestatud Jõelähtme valla ettepanekuid,” rääkis Umboja.
Toimetaja: Mait Ots
Uudise allikas: err.ee
https://www.err.ee/1608460688/riik-loodab-2026-aastaks-jouda-maavarade-teemaplaneeringuni-harjumaal
