Eestis on maa-ameti andmetel tänase seisuga 97 aktiivselt tegutsevat maamõõtjat, kes omavad nii maakorraldaja kutset kui ka kehtivat maakorraldustööde tegevuslitsentsi. Peatselt on lisandumas veel 5 litsentsiomanikku.
Täna, 21. märtsil peetav rahvusvaheline maamõõtjate päev on sedavõrd erilisem, et tänavu möödub ka 30 aastat maareformi algusest. Reformi eduloos ongi omavalitsuste, maavalitsuste ja teiste asutuste kõrval teenimatult tahaplaanile jäänud just maamõõtjate roll.
Maamõõtjate vahetul osalusel on tänaseks moodustatud üle 752 000 katastriüksuse ja seeläbi on paljudest eestimaalastest saanud maaomanikud. Maareformi 30 aasta jooksul on maamõõtmiseks kasutatav tehnilised vahendid täiustunud, aga töö sisu – mis lisaks maamõõtmisele hõlmab ka maaomaniku ja katastripidajaga suhtlemist, on paljuski jäänud samaks.
Näiteid 30 aasta jooksul maamõõdistamisega kogunenud pärlitest:
Omaniku allkirjad
Maamõõtja jaoks läbi aegade olnud on aeganõudvaim ja keerulisem toiming maa omanike allkirjade korjamine. Ka pole omanikud seda neile kergeks teinud.
Nii mõeldi 1990ndate alguses vahel ümber ja keelduti viimasel hetkel allkirjastamisest, vahel aga kadus mõni omanik nii ära, et ei leidnudki teda enam üles. Nii on katastripidajad toimikute vahelt leidnud näiteks lehti, kus maamõõtja on püüdlikult harjutanud omaniku allkirja. Seda, et maaomanik vahel allkirju anda ei tahtnud, näitab aga näiteks maamõõtja märkus kontroll-lehel „Ehmatasin vanaproua ära, aga allkirja sain kätte“.
Kontroll-lehe pärlid
Kontroll-leht oli Messengeri eelkäija, kus katastripidaja ja maamõõtja said omavahel segamatult tšättida. Iseenesest on muidugi tegu haldusotsusega, kus riigiamet on andnud omapoolse hinnangu maamõõtja esitatud dokumentide õigsusele.
Katastripidaja on ikka ajaga kaasas käinud ja seega ei ole imekspandav, et kontroll-lehel oli ohtralt kasutatud lühendit OK. Kohaliku omavalitsuse arhiivist ilmus lauskontrolli ajal välja mitu kontroll-lehte, kus katastripidaja oli lühendile siiski teise tähenduse andnud – oma käkk.
Kord küsinud Saaremaal katastripidaja maamõõtjalt, et miks ortofotol selgelt näha olevat teed pole plaanil kujutatud. „See tee ei vii kuhugi,“ vastanud maamõõtja filosoofiliselt.
Katastripidaja saatis toimiku tagasi, kuna plaanilt puudus kitsenduste kaardil kajastuv elektriliin. Palusime täpsustada, kas maastikul seda enam ei ole. Toimik tuli tagasi vastusega „Elektriliin paigaldatud“.
Vastused kontroll-lehelt „Kiviaed on looduses üle 50 meetri lühem. Kas pean nüüd kiviaeda rajama hakkama, et piirikirjeldus naabriga klapiks?“.
Maamõõtjate seletuskirjade varasalvest
- Piirilõigul 9-10 korraldab piiri kobras.
- Märgid 4 ja 5 on paigaldatud põhimõttega, et naaber saab oma planku värvida ja ka kaevu juurde hüppamiseks hoogu võtta.
- Metsast on leitud tundmatud kivid.
- Sihiajamisele ja mõõdistamisele aitasid palju kaasa metsavargad, kes on piirilõigust 2-3 lõuna poole jäävat 3 hektarit kinnistamata metsa üles töötanud.
- Katastriüksuse piirisiht on valesti lõigatud metsa piirilõigule 7-8-9, ka kaardil on märgata vastav kõverus, aga ma eriti ei julge metsaärikatega kiskuda – mu palk sellest ei sõltu, tervis aga küll.
- Oja ei välju tiigist sealt, kus põhikaart näitab, vaid sealt, kust mina panin selle väljuma.
Uudise allikas: Maaleht, 21.03.2021
