Jordaanias kaevandati esimesed miljon tonni põlevkivi

Eesti Energia väikeosalusega maailma suurimas põlevkivikarjääris Jordaanias on kaevandatud esimesed miljon tonni põlevkivi. Karjäär varustab eestlaste arendatud põlevkivielektrijaama, kus toodetakse esimene elekter järgmisel aastal.

Attarat Mining Company mäeinseneri Ain Anepaio sõnul läheb Eesti osalusega põlevkivikarjääri avamine plaanipäraselt.

«Oleme graafikust ees ja esimesed miljon tonni põlevkivi on vahelaos. Oleme kaevandanud 27 kuud ja jõudnud karjääris 50 meetri sügavusele. Kümme meetrit on veel minna, siis jõuame karjääri põhja,» kirjeldas Anepaio karjääri avamisega seonduvaid töid.

Anepaio sõnul käib maailma suurimas põlevkivikarjääris praegu põlevkivi vedu 21 kalluriga, kuid tulevikus paigaldatakse karjääri konveierid, mis toimetavad põlevkivi otse elektrijaama.

«Tehnika on siin oluliselt võimsam kui Eestis. Kui Eesti karjäärides on kallurite kandevõime 55 tonni, siis Jordaanias on kallurid kaks korda võimsamad ehk 100-tonnise kandevõimega,» nentis Anepaio.

Erinev on Anepaio sõnul ka see, et Jordaania põlevkivi pole erinevalt Eesti kivist vaja rikastada ja põlevkivi kiht on oluliselt paksem, Eestis on põlevkivi kiht kolm meetrit, Jordaanias 20 meetrit.

554 megavatise brutovõimsusega põlevkivielektrijaam hakkab paiknema Kesk-Jordaanias, Attarat Um Ghudranis. Põlevkivielektrijaamaga kaasneb umbes 10 miljoni tonnise aastavõimsusega põlevkivikarjäär ja infrastruktuur.

Põlevkivielektrijaama ja karjääri omanikeks on võrdselt 45 protsendiga Malaisia ettevõte YTL Power International Berhad ja Hiina ettevõte Yudean Group ning Eesti Energia 10 protsendiga. Elektrijaama ehitab Hiina suurettevõte Guangdong Power Corporation. Projekti elluviimist rahastavad umbes 1,6 miljardi USA dollari mahus Hiina suurpangad.

Põlevkivikaevandus Jordaanias, Foto: TTÜ Geoloogiainstituut
Põlevkivikaevandus Jordaanias, Foto: TTÜ Geoloogiainstituut
Põlevkivikaevandus Jordaanias, Foto: TTÜ Geoloogiainstituut
Põlevkivikaevandus Jordaanias, Foto: TTÜ Geoloogiainstituut

Uudise allikas: majandus24.postimees.ee, reporter Janno Riispapp, 3. juuli 2019, 12:16
Fotod: TTÜ Geoloogiainstituut