Eesti Energia rajatud Eesti esimene maa-alune settebassein vähendab nii kaevandamise keskkonnamõjusid kui ettevõtte tootmiskulusid.
Settebasseine on kaevandusel vaja selleks, et kaevanduse kuivana hoidmiseks väljapumbatava vee ilma liigse heljumita loodusesse saaks juhtida.
Estonia kaevandusest pumbatakse aastas välja 60 – 70 miljonit kuupmeetrit kaevandusvett, mis seni juhiti loodusesse läbi viie maapealse settebasseini.
Nüüd lisandus senistele settebasseinidele veel üks − sedapuhku maa-alune.
“Vee erikasutusloaga lubatud väljapumbatava vee üldine kogus ei suurene,” rõhutas Eesti Energia maavarade valdkonna keskkonnajuht Kalmer Sokman. “Mahutavuse poolest oleks neist viiest settebasseinist piisanud, aga kuna kaevandus on liikunud lõuna suunas ja vanad basseinid asuvad kaevanduse keskosas, muutus vee pumpamine sinna liiga kulukaks. Lõunaosas koguneb nii palju vett, et oli otstarbekas ehitada sinna uus settebassein.”
Uuest settebasseinist välja pumbatava vee erikasutustasu hakkab laekuma Iisaku vallale, sest pumpla paikneb selle omavalitsuse haldusterritooriumil.
Setted on loodusele ohutud
Maapealse settebasseini rajamiseks on kaks võimalust: kui pinnases on piisavalt savikaid setteid, mis töötavad vettpidava kihina, kaevatakse süvend; kui seesuguseid setteid on vähem, ehitatakse basseiniala ümber vettpidavad nõlvad.
“Viru kaevanduses tehti kunagi ka niiviisi, et maa all kambriplokis lõhati tervikud, mille tulemusena vajus maapind ligi kaks meetrit allapoole; tekkinud süvendi põhjas oli piisavalt vett pidavaid setteid, nii et vesi püsib seal tänini,” meenutas Sokman.
Veest basseini põhja sadestuvad setted on lubjakivi ja põlevkivi peened osised ja midagi loodusele kahjulikku neis ei ole.
“Seirame settebasseine pidevalt ja midagi ohtlikku pole neist kunagi leitud,” tuleb Sokmanile meelde vaid üks settebasseiniga seotud lühiajaline probleem mõni aasta tagasi, kui Aidu karjäärist jõudis Purtse jõkke ülearuse heljumi tõttu savikarva vett. Tookord oli põhjuseks drenaažistreki lae sisselangemine, mis streki põhja settinud heljumi laiali paiskas.
Peamiselt sademeveest (karjäärides kuni 80%, kaevandustes ligemale 50%) koosnev kaevandusvesi pumbatakse kaevandusest maapealsesse settebasseini, kust see pärast settimist isevoolu loodusesse voolab.
Kui kaevandus töötamise lõpetab, aetakse settebasseinid kinni või jäetakse veesilmadeks − nagu korrastamistingimused kokku lepitakse. Viru kaevanduses näiteks täideti üks väiksem bassein aherainega ja ala korrastati, teisel on plaanis täita madalam ots, mille taha jääks veekogu.
Põld ja mets jäävad alles
Idee settebassein hoopis maa alla rajada on Kalmer Sokmani sõnul juba üle kümne aasta vana. Põhjus on lihtne: basseini maa peale rajades tuleb kaevandajal kõigepealt maakasutusõigus saada, selle sihtotstarvet muuta ja ala ette valmistada. Maa-aluse basseini puhul on maakasutusõigust vaja väheses ulatuses pumpla torude maa peale toomiseks. Mis tähendab ühtlasi, et settebasseini kohal jääb mets kasvama või põld alles.
Ettevalmistusi tuli teha muidugi ka maa all. Settebassein rajati küll edelatiiva ammendunud kambriplokkidesse, ent selleks, et vesi sinna ka püsima jääks ja muu hulgas nende plokkide läheduses veel töötavat ala ei ohustaks, tuli plokkide peakäiguäärsetesse kaitsetervikutesse läbindatud kambrite ette rajada 17 betoontõket.
“Enne kontrolliti veel kogu ala üle, et seal poleks mingeid võõrkehi, mis võiksid pumpade tööd takistada,” märkis Sokman.
Settebasseini kõrvale rajati pumpla. Kui veetase basseinis kindlale kõrgusele jõuab, lülitavad andurid pumbad tööle ning mööda kaevanduse kuivendamiseks rajatud kraave isevoolselt basseini liikunud ja liigsest heljumist puhtaks settinud vesi pumbatakse maa peale Jõuga kraavi.
Suur maht annab paindlikkuse
Estonia kaevanduse juht Erik Väli ütles, et maa-alune settebassein mahutab kuni 1,1 miljonit kuupmeetrit vett − seda on kaks korda rohkem kui mahub suurimasse maapealsesse basseini.
“Tänu suurtele mõõtmetele pikeneb veest heljumi settimise aeg ning maapinnale jõuab senisest parema kvaliteediga vesi. Samuti võimaldab suurem maht basseinist vee väljapumpamise aega paindlikumalt valida ja ka pumpla tööd on võimalik sättida elektri soodsama turuhinnaga tundidele,” vähendab see võimalus tema sõnul pumpla käitlemis- ja hoolduskulusid.
Kamberplokkides, hoidetervikute vahel on settebasseini töötava osa vee peegelpind ligikaudu 2,2 ruutkilomeetrit. Vee sügavus settebasseinis on kuni kolm meetrit.
Varem pole Eestis kaevandusvett maa all setitatud.
Allikas: Põhjarannik, www.pohjarannik.ee (Ida-Virumaa veebivärav), 17. veebruar 2016, ajakirjanik Külli Kriis
viide artiklile: http://pr.pohjarannik.ee/?p=17226
