Kui Eesti hakkaks ehitama nii neljarajalisi maanteid kui ka Rail Balticut eesmärgiga need 2030. aastaks valmis saada, seisaksime juba mõne aasta pärast silmitsi kohalike ehitusmaavarade defitsiidiga. Seega tuleb nende projektide elluviimiseks juba lähitulevikus avada uusi karjääre ehitusmaavarade kaevandamiseks, leiab riigikontroll.
Riigikontroll teatas kolmapäeval avaldatud aruandes, et lisaks maavarade kaevandamisele tuleks aktiivsemalt pakkuda välja samme, millega leevendada kaevandamisega seotud häiringuid ja hüvitada kahjusid kohalikele elanikele.
“Kruusa, liiva ja paekivi defitsiidist päästaks Eestit vaid suutmatus Rail Balticu ehitusega pihta hakata ja maanteede ehituse soikumine,” ütles riigikontrolör Janar Holm aruande tulemusi kommenteerides. “Arvestades riigikontrolli varasemaid auditiaruandeid, mis osutavad teehoiukavas ehitusinvesteeringute kokkukuivamisele ja raudtee-ehituse venimisele, on ka selleks päris suur tõenäosus. Kuid isegi sel juhul on selge, et seni kasutatavad karjäärid hakkavad ammenduma ja vaja on avada uusi.”
Eesti on lubanud 2030. aastaks valmis ehitada Tallinna-Tartu-Luhamaa ning Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed. Selleks sobilikku kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi leidub valdavalt ainult Harjumaal asuvates lubjakivimaardlates, mille praegu kaevandatavat varu jätkub maksimaalselt 2026. aastani.
Kriitilisel tasemel on ka Pärnu- ja Raplamaal asuvad liiva- ja kruusavarud – sealsed praegu kaevandatavad varud ammenduks suurte taristuprojektide, eeskätt Rail Balticu raudteetrassi ehitamise korral samuti enne 2030. aastat.
Ainuüksi Rail Balticu raudteetrassi ehitamine, kui see peaks algama, tõstaks ehitusmaavarade vajadust rohkem kui 2,3 miljoni kuupmeetri võrra aastas perioodil 2023–2028 võrrelduna käesoleva aasta mahuga. Kui tänavu kasutatakse ligikaudu üheksa miljonit kuupmeetrit ehitusmaavara, siis aastaks 2027 kerkiks see maanteede ja raudteede ehituse mõjul 13 miljoni kuupmeetrini aastas.
Riina Solman: me peame rääkima Harjumaa maavaradest
Ministeerium pole piisavalt valmistunud
Riigikontroll leiab, et majandusministeerium peaks välja töötama alternatiivsed lahendused ehitusmaavarade asendamiseks, juhuks kui kohalikud karjäärid ei peaks mingil põhjusel vajadusi katma või nende avamine peaks venima. Ka tuleks ministeeriumil hinnata karjääride ammendumise ja uute avamise venimise võimalikke mõjusid.
Kuigi ministeerium on teadlik, et suurte taristuobjektide rajamise korral kasvaks lähiaastatel vajadus ehitusmaavarade järele võrreldes varasemate aastate kaevandamismahtudega hüppeliselt, pole ta seni selleks olukorraks piisavalt valmistunud.
Riigikontrolli hinnangul tuleks täpsemalt selgeks teha, mil määral on ehitusmaavarade kaevandamise vajadust võimalik vähendada alternatiivsete ehitusmaterjalide, näiteks kaevandamis-, ehitus- ja lammutusjäätmete, samuti uute tehniliste lahenduste kasutusele võtmisega. Vaja oleks ühtlasi hinnata, milliseks kujuneb sellisel juhul suurte taristuprojektide ehitushind.
Kuigi kohalike ehitusmaavarade nappuse korral saab neid ka importida, muudaks see need projektid tunduvalt kallimaks kui kohalikke maavarasid kasutades.
Riigikontroll tõi välja, et ehitusmaavara importimine muudaks majandusministeeriumi hinnangul nende suurte projektide ehitusmaksumuse isegi kuni 40 protsenti kallimaks. Seda tingimusel, et neljarajaliste maanteede ja Rail Balticu ehitus edeneb võetud tähtaegade kohaselt ning samal ajal ei õnnestu uusi kohalikke karjääre piisaval hulgal ja piisavalt kiiresti kasutusele võtta. Seetõttu tuleks ennekõike pöörata tähelepanu kohalike kaevandamisvõimaluste optimaalsele kasutamisele.
Maavarade varu osas pole selgust
Riigikontroll juhtis tähelepanu, et varude kasutamise võimalused ei ole täpselt teada ning varustuskindluse hindamine on seetõttu keeruline. Suurem osa Eesti ehitusmaavara varust on arvele võetud nüüdseks kehtivuse kaotanud uuringukorra ja kvaliteedinõuete alusel.
Ka ei pruugi osa omal ajal aktiivse tarbevaruna arvele võetud maavaradest olla kas looduskaitselistel või muudel põhjustel tegelikult kaevandatavad ja seetõttu võib olla kaevandamiseks sobivat varu arvestatud tegelikust suuremana. Keskkonnaamet hindab kaevandamislubade andmisel varustuskindlust hinnates minevikus kaevandatud ehitusmaavara kogustele ja küsib majandusministeeriumi arvamust riigi huvi kohta vaid siis, kui eeldab, et mõnes piirkonnas võiks ehitusmaavara nõudlus tulevikus hüppeliselt muutuda.
Riigikontrolli hinnangul ei ole enam piisavalt põhjendatud varustuskindluse hindamise eeldus, et ehitusmaavara maksimaalne veokaugus peab jääma 50 kilomeetri piiresse. Kujunevas ehitusmaavarade puuduse olukorras oleks mõistlik arvestada sellest kaugemal asuvaid varusid ja nende mõju varustuskindluse tagamisele.
Keskkonnaministeeriumil tuleks välja töötada kaevandajate suhtes süsteemne lähenemine, et avatud ja avatavad karjäärid saaksid optimaalse ning kokkulepitud aja jooksul ammendatud ning kiiresti korrastatud. Ühtlasi tuleks senisest enam tegutseda selle nimel, et leevendada karjääriga seotud häiringuid ja et häiringud oleksid võimalikult lühiajalised, leidis riigikontroll.
Häiringute vähendamiseks on Eestis kasutatud ka head praktikat, kus on kokku lepitud näiteks karjääri tööaja piiramine, karjääri väljaveoteede regulaarne puhastamine ja pesemine, samuti tolmuseire. Ühtlasi annaks see selge ajalise perspektiivi ja selguse omavalitsuse ja kohalike elanike jaoks ning aitaks leevendada vastuseisu kaevandustegevustele.
Lisaks peaks nii keskkonna- kui ka majandusministeerium riigikontrolli arvates rohkem huvide tasakaalustamise ja omavahelise koostööga tegelema. Enne karjääri rajamist kaevandusloa konsultatsioone pidades peaks kuulama ära kohapealsed konstruktiivsed ettepanekud ning üks võimalus oleks maksta hüvitist neile, keda häiringud enim mõjutavad.
Ka saaks omavalitsuste huvi uute karjääride avamise vastu suurendada kaevandamisõiguse tasu kaudu. Riigikontroll peab vajalikuks, et loodaks tagatised, et riik ei peaks ise kulutama raha karjääride korrastamisele, näiteks kaevandusettevõtja pankroti korral. Need sammud võiksid aidata kaasa, et karjääride avamise ja kaevandamisloa menetluse käigus ei avalduks mittekonstruktiivne niinimetatud mitte-minu-naabrusse-sündroom.
Allikas: ERR.ee Toimetaja: Karin Koppel
