Kui Soome geoloogidel on pärast viimase leiukoha avastamist kullapalavik, peavad Eesti geoloogid nentima, et maavarade otsimist Eestis ei finantseerita, ometi leidub kulda siin tõenäoselt täpselt samamoodi.

Seoses 28.08 ilmunud uudisega elu24.postimees.ee-s Soome uusimast kullaleiust avaldab Postimees taas 2015. aasta 25. novembril ilmunud artikli Eesti võimalikest kullavarudest ja nende lähemat uurimist takistavatest teguritest.

Eesti Geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Petersell rääkis Postimehele, et kulla leiukohti on Eestis vähe uuritud sel lihtsal põhjusel, et kõik arvavad, et Eestis kulda ei ole. Tema arvab, et see ei vasta tõele ja usub, et Eestis leidub kohti, kus on arvatust suuremaid kulla sisaldusi. Näiteks Maardus, kust seni on kõige rohkem proove võetud. Samuti Ida-Virumaal Uljastes. Täpseid leiukohti aga polegi teada.

Nõukogude perioodil tehti Peterselli sõnul kulla analüüse maapinna lähedal asuvast diktüoneemakildast (Põhja-Eestis umbes 5-10 meetri sügavuses, Lõuna-Eestis 20-25 meetri sügavuses – toim) ning kristalse aluskorra kivimitest (umbes 150 meetri sügavuses – toim). «Need üksikud analüüsid, mis on tehtud, näitavad, et kulda on kindlasti Eestis olemas, esmajärjekorras diktüoneemakildas,» lausus Petersell.

«Meil oli kunagi üks Peterburist pärit Nõukogude Liidu töötaja, kes tegeles eluaeg diktüoneemakildaga ja ütles, et diktüoneemakildas on kulda kuni 4 grammi tonni kohta. Aga kuskohas, seda ta ei öelnud,» rääkis Petersell ja jätkas: «Need üksikud juhuslikud proovid, mida mina olen lasknud uurida endises Leningradi ja ka Moskva laboris, nende analüüsid on näidanud, et kulda on kuni gramm tonni kohta.»

Selleks, et kulla kaevandamine end ära tasuks, peaks geoloogi sõnul kulla sisaldus olema umbes 4-5 grammi tonni kohta ja vähemalt paaritonnine varu. «Kuid kindlasti selliseid sisaldusi võib olla,» usub Petersell. Kulda kaevandatakse ka enam kui kilomeetri sügavusest.

«Eestis on kristalne aluskord küllaltki maapinna lähedal, Põhja-Eestis 130-180 meetrit, ja siin avanevad samad kivimid nagu Soomes on,» selgitas Petersell.

Soomes on kõrge kulla sisalduse perspektiiviga alasid suhteliselt palju. «Nemad tegelevad nende aladega süstemaatiliselt ja eks nad seal valisid nendest aladest välja selle kõige perspektiivsema. Kindlasti väärivad need kaevandamist,» lausus Petersell.

Kulla otsingute tegemiseks tuleks Peterselli sõnul teha üle Eesti umbes kümme puurauku, mis oleks väikse, umbes 10-sentimeetrise diameetriga. Sealt võetaks proov, mida analüüsitakse. «Siis saab otsustada, kuidas edasi minna,» ütles ta.

Petersell rõhutas, et paraku on nii, et maailmas on rikkad ikka need riigid, kes kaevandavad maavarasid. Mõju loodusele on tema arvates võimalik vältida. «Kõik sõltub sellest, kuidas loodusesse suhtuda, aga kindel on see, et maavarade kaevandamine on üks rikkuse allikas ja õnnelikud on need maad, kellel need maavarad on olemas,» nentis ta.

Eestis on suur maavara potentsiaal Peterselli sõnul eeskätt fosforil. «Meie varud on ikka tohutud. Need on põhimõtteliselt kümme korda suuremad kui kogu Euroopa Liidu riikide varu kokku,» ütles ta.

Diktüoneemakildas on ka väga palju uraani, molübdeeni ja vanaadiumi. «Nagu ma ütlesin: kuld on seotud diktüoneemakildaga. Üksikute analüüside järgi on ka plaatina olemas. Aga need vajavad uurimist ja selgitamist, et selgeks saada, kas tasub kaevandada ja kus ning mis tingimustes. Diktüoneemakildas on ka palju orgaanikat, millest on võimalik saada gaasi ja õli,» lisas Petersell.

ööstuslikes kullamaardlates on kulla sisaldus umbes 1-3 grammi tonni kohta, aga selleks, et seda kivimist kätte saada, peab olema omaette tehnoloogia. «See kehtib meie diktüoneemakilda kohta täpselt samamoodi. Uraani sisaldus on siin 150-300 grammi tonni kohta, molübdeeni sisaldus kuni 400 grammi tonni kohta jne. Aga ega teda nii lihtsalt kätte ei saa.»

Petersell leiab, et kulla ja ka teiste maavarade otsinguid ei taheta siiani teha 80ndatel puhkenud fosforiidisõja tõttu. «Maavarade uuringud on Eestis põlu all. Eestis on Euroopas minu arvates ainus riik, kus see nii on. Meie naabrid, soomlased, rootslased uurivad väga korralikult,» kinnitas ta.

«Olen veendunud, et kunagi, kui rahvas ketserluse likvideerib ja taastatakse geoloogilised uuringud, hakatakse ka Eestis kulda tootma,» lausus Petersell.

Eestil puudub maavarade otsingute strateegia

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus tõdes, et Eestis puudub hetkel riiklik strateegia maavarade otsingute rahastamiseks ja suunamiseks.

«Peab möönma, et riiklikult rahastatud maavarade otsinguid ja uuringuid ei ole viimasel paaril aastakümnel märkimisväärses mahus tehtud,» nentis ta ja märkis, et tegeletud on siiski näiteks Eesti geoloogilise baaskaardistamise projektiga.

Siiski rõhutas Lõhmus, et maavarade otsingud ja uuringud ei ole Eestis keelatud ning neid võivad läbi viia nii era- kui ka juriidilised isikud. Küll on reeglina maavarade otsinguks vajalik üldgeoloogilise uurimistöö luba. Järgnevaks maavarade täpsemaks uurimiseks, mille tulemuste alusel on võimalik kaevandamisluba taotleda, tuleb taotleda geoloogilise uuringu luba. Järgmise aasta 1. aprillist hakkab kõiki lube väljastama keskkonnaamet.

«Ilma loata võib läbi viia uuringuid, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning käsipalade või kivististe maapinnalt kogumisega,» täpsustas Lõhmus. Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja geoloogilise uuringu luba antakse maapõueseaduses sätestatud korra kohaselt ja iga loa andmisel arvestatakse konkreetseid asjaolusid, sealhulgas seaduses määratletud loa andmisest keeldumise aluseid.

Keskkonnaministeerium alustas tänavu maapõue strateegia koostamist. «Strateegia koostamise eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte,» lausus asekantsler.

Strateegiaga määratakse Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku roll ja huvid maapõue uurimisel, maapõue ja maavarade kasutusse andmisel ning kasutamisel. Maapõue strateegias on teiste küsimuste hulgas kindlasti kavas määratleda peamised arengusuunad maavarade otsingute korraldamisele. Strateegia valmib 2017. aasta lõpuks.

Uudise allikas: Postimees, www.postimees.ee, Liis Velsker reporter, 29. august 2017 13:50