Valminud on Eesti Teadusagentuuri rahastatud ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi tellitud uuring, mille tulemused panustavad keskkonnasõbralikumate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate ning põlevkivi alternatiivsete kasutusviiside arendamisse.
Üha enam karmistuvate keskkonnanõuete tõttu on tekkinud vajadus põlevkivi töötlemise tehnoloogiaid kas täiustada, arendada või välja töötada uusi lahendusi. Projekt keskendus peamiselt põlevkivi pürolüüsile, aga uuriti ka põlevkivi termilist töötlemist gaasistamise temperatuuridel.
Projekti «Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine» viisid läbi Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi ja Tartu Ülikooli Ökoloogia ja maateaduste instituudi uurijad.
Uudseks meetodiks ehk uurimisobjektiks valiti pürolüüsiprotsessi lõpptemperatuuri, põlevkiviosakeste kuumutuskiiruse, osakeste suuruse ja teiste näitajate mõju tekkivatele produktidele. Töötati välja uudne katseseade erinevate ressursside (biomass, põlevkivi, põlevkivi ja biomassi segu) gaasistamiseks või madalamatel temperatuuridel toimuva pürolüüsi uuringuteks tulevikus.
Uuringu tulemused on oluline abimaterjal valdkonna poliitika kujundamisel ning põlevkivi tulevikust rääkimisel. «Viimastel aastatel on toimunud nihe – põlevkivi kasutamine otsepõletusega elektritootmiseks väheneb,» ütles projekti juht Andres Siirde pressiteate vahendusel.
«Eesti Energia plaanib lõpetada põlevkivist elektri tootmise aastaks 2030, põlevkivist täielikult aga ei loobuta ning edasi tegutseb Enefit Power keemiatööstusena. On saanud tõeks arvamus, et põlevkivi kui maavara tuleks kasutada pigem keemiatööstuse toorainena, sealhulgas läbi termiliste muundamise protsesside nagu pürolüüs.»
Projekti tulemusena saadi teada, et valitud tehnoloogia ehk kiirpürolüüsi korral on võimalik pürolüüsiproduktide omadusi muuta. Teadlased leidsid ka, et termilise töötluse keskkonna muutmisel ei ole olulist mõju põlevkivi pürolüüsiprotsessile temperatuuridel alla 700 °C. Seega saab edukalt varieerida gaasilist keskkonda, mistõttu on pürolüüs potentsiaalselt ühildatav ka CO2 püüdmistehnoloogiatega.
Katalüsaatoreid kasutades on võimalik termilisel töötlemisel saadavate produktide koostist suunata, see vajab aga veel edaspidi uurimist. Uus tehnoloogiline lahendus võimaldab suuremat efektiivsust, et toota põlevkivist väiksema protsessi reageerimisajaga ja väiksema keskkonnajalajäljega põlevkiviõli, mis on tulevikus võimalik keemiatoodete tooraine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjensi hinnangul ongi see projekti kõige olulisem tulemus. «Välja töötatud lahendused võimaldavad suurema efektiivsusega töödelda põlevkivi ja teha selle protsess keskkonnasõbralikumaks. Valdkonna arenguperspektiive kujundades ja analüüsides saab nende võimalustega arvestada.»
Uudise allikas: teadus.postimees.ee
