“Ida-Viru lastel on hingamisteed palju rohkem põletikulised kui teiste piirkondade, näiteks Tartumaa lastel. See suurendab astma riski,” kommenteeris Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru olukorda, kus põlevkivitööstused kavatsevad senisest pea kaks korda rohkem põlevkivi kaevandama hakata. Kõige suuremas ohus on Kiviõli lapsed, kuid saastetasude vähenemise tõttu ei saa terviseriske korralikult uurida.

Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp kavatsevad sel aastal märksa rohkem põlevkivi maa seest välja tuua kui mullu, pikendavad töönädalat ja võtavad juurde uusi töötajaid, ent samal ajal napib raha uuringuteks, mis kiirendaksid kaevandajatelt õiglase tasu sissenõudmist.

Kui eelmisel aastal vallandas Viru Keemia Grupp Ojamaa kaevandusest üle saja kaevuri ja aastaseks tootmismahuks jäi vaid 2,3 miljonit tonni kaubapõlevkivi, siis tänavu plaanitakse kaevandada juba 3,9 miljonit tonni.

Samal ajal tahab kaevemahtu suurendada ka Eesti Energia kontserni kuuluv ettevõte Enefit Kaevandused. Estonia kaevandus kasvatab aastast kaevandamismahtu näiteks 0,8 miljoni euro võrra. Kuu rekordi püstitamisel töötas Estonia kaevandus seitse päeva nädalas ja samamoodi jätkatakse.

Enefit Kaevanduste juhatuse esimees Ahti Puur on ajakirjandusega suheldes olnud ülioptimistlik. Ta ütles, et ettevõte planeerib kaevandusmahtudeks ilusamaid arve kui mullu, ja loodab, et kõik läheb tõusvas joones. Ettevõttel pole mingit vajadust inimeste arvu vähendada, vastupidi, juurde on võetud hulk ajutisi töötajaid.

“Ühelt poolt on tore, kui inimesed tööd saavad, aga teiselt poolt jätab see sellise kahtlase mulje, et riik on eelmisel aastal ettevõtetele maru magusa kingituse teinud,” ütles keskkonnaõiguse keskuse jurist Siim Vahtrus, kelle hinnangul põhineb Rõivase valitsuse kiirkorras tehtud otsus ainult tootjate jutul, mitte aga tegelikul olukorral.

Vahtrus avaldas kahtlust, kas valitsus tookord üldse mingeid arve üldse kontrolliski. “Tundub uisapäisa tehtud otsusena,” hindas ta põlevkivikuningatele tehtud magusat kingitust, mille kallal on nood nüüd asunud maiustama. “Oli aeg, mil VKG ähvardas inimesed tööta jätta.

Ärev hetk, mis taheti kiiresti lõpetada, kuid nafta hind on nüüdseks taastunud ainult mõnekümne dollari võrra, see on väga kaugel buumiaegsest, aga ometi on väga hoogsalt kaevama hakatud. See näitab, et riik ei teagi, mis põlevkivi tegelik hind on ja mis hinnast alates muutub kaevandaja äri ülitulusaks. Kui riik ei tea ärimudelit, siis me ei oska ta ka seda õigesti hinnata, kui palju peaks tasu küsima.”

Rõivase dotatsioon töötab hästi

Võiks arvata, et kogu see pidu on läinud lahti tänu elektrienergia ja õli turuhindade kasvule, kuid lähemal vaatlusel avaneb natuke teistsugune pilt. Võib öelda, et isegi suurema hoo on põlevkivibuumile andnud Taavi Rõivase valitsuse magus kingitus, mis umbes aasta tagasi põlevkivikuningatele tehti. Meenutame, et valitsus käis Narvas ja Ida-Virumaal ning allus ilma igasuguse kriitikata põlevkivikaevandajate ultimaatumile: te kas vabastate meid koormavatest saastetasudest või paneme oma poe kinni ja siis võib tööta jäänud vihase rahva käitumine olla juba ettearvamatu.

Nii vabastatigi põlevkivitootjad 80% ulatuses keskkonnatasudest, mis teeb kokku umbes 60 miljonit eurot. Selle tagajärjel suureneb järjest looduse saastamine ja oht inimeste tervisele. Terviseamet uuris koos Tartu Ülikooliga 2014–2015 Virumaa põlevkivitööstuse mõju inimeste tervisele.

Tulemused näitasid, et Ida-Virumaa elanike tervis on halvem kui mujal Eestis ja selle üks põhjus on just põlevkivitööstuse tekitatud saaste. Ida-Virumaa lastel on enam hingamiselundite haigusi ning vereringeelundite haigustesse surevad Ida-Virumaa elanikud rohkem kui mujal Eestis. Oluliselt suurem on suremus ka õnnetusjuhtumite, mürgistuste ning traumade tõttu. Statistikaameti andmed kõnelevad, et Ida-Virumaal sündinud lapse oodatav eluiga on endiselt peaaegu viis aastat väiksem kui Tartus või Tallinnas sündinud lapsel.

Pole alust arvata, et põlevkivitööstuse saaste ei oma siin tähtsust. Küsimus on ainult selles, mil määral see inimeste tervist ja eluiga mõjutab.
Terviseuuringute juht, Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru peab väga vajalikuks selle töö jätkamist, mis on ka kavas, kuid kuna põlevkivitööstus praegu keskkonnatasusid sama hästi kui ei maksa, siis pole ka raha uuringute jätkamiseks. Nokk kinni, saba lahti ja vastupidi.

“Me mõõtsime, kui terved on laste hingamisteed. Ida-Viru lastel on hingamisteed palju rohkem põletikulised kui teiste piirkondade, näiteks Tartumaa lastel,” rääkis Orru. “See suurendab astmariski.” Kõige suuremasse riskirühma kuuluvad Kiviõli lapsed, kes kõik peaksid minema arsti juurde end kontrollima. Aga seda paraku ei tehta. “Kui laps läheb arsti juurde ja saab ravi, siis need nähtused lähevad väiksemaks, aga paljud lapsed ei ole saanud arsti juurde,“ lausus Orru.

Neelab 90% tarbitavast veest

Põlevkivist tekkivad õhusaaste vajaks Orru sõnul veel tõsist uurimist. “Meil puudub hea ülevaade sellest, milline ettevõte kui palju õhku saastab,” selgitas ta. “Paljud ettevõtted isegi ei deklareeri oma saastet. Peale põlevkivisektori on seal ka teisi väiksemaid tööstusettevõtteid, kes jätavad pahatihti üldse oma andmed esitamata. Seepärast erines ka prognoositav saaste sellest, mis oli tegelikult. Kui meie uuringu tulemused välja tulid, siis oli halb aeg, nafta hinnad hakkasid alla minema ja inimeste töötus kerkis suuremaks probleemiks kui see, kuidas mürgid mõjutavad nende tervist. Nüüd oleks vaja välja selgitada, kust tulevad käärid modelleeritava ja tegeliku saastamise vahel, et paremini kontrollida, kes kui palju saastab.”

Edaspidi ongi kavas õhus seisundi ja inimeste tervise vahelisi seoseid veel täpsemalt uurida. Aga raha selleks ei ole, tõdes Orru: “Kuna saastetasud on drastiliselt vähenenud, siis keskonnainvenseeringute keskuse eelarves on auk, summad, mida kasutada on jäänud väikseks, ning nendel uuringutel ei olegi katteallikat.”

Niisiis on Rõivase kingitusel veel teine must külg – me ei saagi teada, kas mitte Ida-Viru linnade õhk ei ole lühema eluea üks põhjus.
Põlevkivienergeetika annab meile 5% SKT-st, aga tekitab 80% kõikidest keskkonnaprobleemidest. Teisisõnu tekitab põlevkivi lõviosa tootmisjäätmetest. Lisaks veel neelab tohutul hulgal puhast vett, ligi 90% kogu Eesti veetarbimisest, aga annab vastu 70-80% õhusaastest. Kuigi 20 aastat on olnud põlevkivi arengukavades kirjas, et neid halbu keskkonnamõjusid kavatsetakse vähendada, pole see väga hästi õnnestunud, nagu on kinnitanud ka riigikontrolli aruanded.

Maksame peale

Kurb on see, et meie kõik maksame maksumaksjatena Rõivase antud dotatsiooni kinni ja saame vastu mitte just odavat elektrit ning saastatud keskkonna. Niisugune on hind eelmise valitsuse hirmu pärast Ida-Virumaa ees. “Tundub, et me hakkame maksumaksjatena ettevõtjate kasumeid kinni maksma, ja mis veel hullem, me maksame peale ka looduse saastamise eest,” võttis Vahtrus tekkinud olukorra kokku ja pakkus samas välja, et tuleb hakata pingsalt tegelema põlevkivienergeetika lõpetamise plaaniga. Täpselt sama meelt olid hiljuti Tallinnas toimunud maavarade teemalisel arutelul

PROFESSOR: Põlevkivi ahjuajamine on kõige mõttetum asi

Rahasumma, mis keskkonnainvesteeringute keskus annab põlevkivikahjude taastamiseks, on palju suurem, kui kaevandajad keskkonnatasudena maksavad.

“Kõige mõttetum asi maailmas on põlevkivi põletamine elektrijaamades,” kinnitas Tartu ülikooli professor Kalle Kirsimäe, kelle sõnul ei saa Eesti vanamoodi raisates edasi lasta. “Eesti riigis on hädavajalik omada põlevkivitööstusest väljumise strateegiat. See ei tähenda põlevkivi kaevandamise kohest lõpetamist ja inimeste lahtilaskmist. Tuleb vastata küsimusele, mis tuleb põlevkivi asemele. See on asi, millega peaks praegu tegelema,” rääkis Kirsimäe.

Samal seisukohal oli ka ja hüdrobioloog, Eesti keskkonnaühenduste koja esindaja Kristjan Piirimäe, kes kritiseeris ametnikke, et nood ei tegele põlevkivitööstuse lõpetamise plaaniga tõsiselt, pigem tahavad praegust olukorda säilitada ning istuda oma mugavustsoonis.

“Mõned ametnikud väidavad, et kuni pole täpset uuringut, kui suured on ikka põlevkivitööstuse kahjud, ei saa rääkida, nagu annaks riik praegu põlevkivitööstusele mingit dotatsiooni. See jutt ei pea paika, kuna nimetatud uuring annaks ainult lisainfot sellele, mis juba praegu on selge. Me ju teame, kui suured on praegu keskkonnainvesteeringud ja kui suured need peaksid olema, et kõik põlevkivitööstuse kahjud täielikult neutraliseerida. Juba praegu on see rahasumma, mis keskkonnainvesteeringute keskus annab põlevkivikahjude taastamiseke, palju suurem kui kaevandajad keskkonnatasudena maksavad. Aga looduse kahjude hüvitamiseks sellest ei jätku juba. Rääkimata reostusest, mida nad ei suuda kinni püüda ja vähendada. Ka need on rahaliselt mõõdetavad konkreetsed kahjud.”

—

Uudise allikas: Ajaleht Pealinn, www.pealinn.ee, Ivo Karlep, 17. veebruar 2017

Tunnuspilt: wikipedia