Keskkonnaamet kontrollis, millises seisus on kunagised kaevandamisalad pärast korrastamist ja tuvastas, et kõik seni kontrollitud alad on heas seisundis.
Selleks, et kaevandatud alad oleksid pärast kaevandamist loodussõbralikud, ohutud ja kasutamisväärsed, peab iga kaevandaja Keskkonnaameti korrastamistingimuste ja -projekti põhjal alad korda tegema. Keskkonnaamet jälgib sealjuures, et korrastatav ala sobiks ümbritseva keskkonnaga ning oleks vastuvõetav ka kohalikule kogukonnale.
„Sageli kardetakse, et kaevandamise lõppemisel jääbki alale laiuma kole ja ohtlik tühermaa, mida keegi ei soovi korda teha. Nii võis see olla nõukogudeaegsete karjääridega, ent tänapäeval enam mitte. Igal kaevandajal on kohustus pärast kaevandamist ala korrastada koostöös Keskkonnaameti, kohalik omavalitsuse ja maaomanikuga. Seejärel jälgib maaomanik, et korrastatud ala oleks ka nõuetekohaselt hooldatud,“ selgitas Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme.
Enamasti saab endisest kaevandusest metsamaa, veekogu või rekreatsiooniala. Hea näide on Raplamaal Seli külas asuv endine kruusakarjäär, kus täna saab ujuda, disc-golfi ja võrkpalli mängida ning talvel suusatada. Kohalikud elanikud armastavad puhkealal jalutada ja vaba aega veeta.
Ka Saaremaal asuv endine Tomba kruusakarjäär on kohalike seas populaarseks saanud karjäärist rajatud veekogu tõttu. Keskkonnaameti paikvaatlusel oli näha, et veekogu kasutatakse ujumiskohana, mõnusamaks vette pääsemiseks olid vette rajatud astmed ja kaldale paigutatud mitmed vetelpäästerõngad.
Tartumaal Elva vallas asuvast endisest Soova liivakarjäärist on aga saanud metsamaa, mille männiistikud on kenasti elujõulised ja sobituvad üldisesse maastikupilti.
Hiiumaal asuv endine Malvaste liivakarjäär on aga kohaliku omavalitsuse soovil nüüd kasutusel hoopis motosõidualana. Lisaks on rajatud rohumaa ja ka metsamaal on noored puud ilusti juured alla saanud.
„Kordatehtud alade puhul kontrollisime nende ohutust ja turvalisust, istutatud metsa ja taimestiku seisundit, veekogude kinniskasvamise ohtu, ala üldilmet ja sobivust looduskeskkonnaga ning andsime hinnangu korrastatud ala eesmärgi täitmise kohta. Rõõm on tõdeda, et kõik seni kontrollitud alad on ka pärast kaevandaja tehtud korrastamist maaomanike poolt kenasti hooldatud ja kasutusse võetud. Sageli ei suuda ala külastajad hiljem uskudagi, et kauni puhkeala või mõnusa järve asemel laius kunagi karjäär,“ lausus Martin Nurme.
Keskkonnaamet kavatseb ka järgmistel aastatel jätkata kaevandamisalade korrastamise ja sellele järgneva jätkukontrolliga, et hoida ja luua head keskkonda.
Lisainfo:
Martin Nurme
Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja
e-post: martin.nurme@keskkonnaamet.ee
telefon: 5693 3839
Sille Ader
Keskkonnaameti avalike suhete nõunik
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332
