Nädala börsiuudised: nikli hinnad võivad madalal püsida veel pikalt; Citigroup: rauamaagi hind kukub, terase oma on tõusmas; kaevandusfirmade aktsiad löögi all; maailma suurim kivisöetootja sulgeb 37 kaevandust; Brenti toornafta kukkus alla 45 dollari, bensiin odavneb.
Nikli hinnad võivad madalal püsida veel pikalt
Niklitootmine peaks sellel aastal tõusma esmakordselt alates 2013. aastast, millele aitab kaasa eelkõige Indoneesia ekspordikeelu reeglite leevendamine, selgub esmaspäeval avaldatud raportist.
Indoneesia, Kanada ja Austraalia juhivad niklitootmise kasvu kuni 2021. aastani. Filipiinide tootjad saavad kasu aga kaevandusfirmade vastase ministri Gina Lopeze vallandamisest, ütlevad BMI Researchi analüütikud. Filipiinid on ühtlasi ka maailma suurim niklitootja.
Prognoositakse, et maailma niklitootmine kasvab kuni 2021. aastani igal aastal keskmiselt 3,4 protsenti, teatas Fitch Groupi alla kuuluv BMI Research.
Kõige kiiremini peaks toodang kasvama Indoneesias, millele järgnevad Kanada ja Austraalia.
Nikli hinnad on langenud sellel aastal 11 kuu madalaima tasemeni, 8700 dollarini tonnist. Nädala lõikes kallines nikkel aga 1,8 protsenti, 9005 dollarini tonnist.
Kui BMI prognoosid on õiged, siis on hakkab pakumine kiiresti kasvama ning see võib tähendada, et hinnad püsivad veel kaua madalal. Sellele asjaolule on tähelepanu pööranud ka Goldman Sachs – investeerimispank vähendas nikli kolme, kuue ja 12 kuu hinnaprognoose.
„Nüüd ootame, et niklihinnad püsivad terve 2017. aasta vältel väga madalal tasemel,“ kirjutas Goldman oma raportis.
Citigroup: rauamaagi hind kukub, teras kallineb
Citigroupi analüütikud annavad teada, et hiljutine rauamaagi hinnalangus süveneb veelgi, samas terase hind näitab vähemasti praegu tõusu.
Viimase kahe kuu jooksul on rauamaagi hind selgelt langenud ning terase hind vastupidi, tõusnud. Sarnane olukord on viimase viie aasta jooksul olnud varasemalt vaid ühel korral, 2015. aastal, mil rauamaagi hind järsult langes.
Nädala lõikes kallines rauamaagi hind (Qingdao sadamas) 2,9 protsenti, 56,82 dollarini tonnist. Aasta esimese kolme kuu keskmine jäi 85 dollari juurde ning veebruaris ületas rauamaak korra ka 95 dollari taseme.
Samas on terase hind viimasel kahel kuul tõusnud 30protsendi võrra. Hinnatõusu põhjus on CNBC andmeil selles, et tootjad on ebaefektiivsed induktsioonahjud otsustanud sulgeda ning see on kaasa toonud väiksema pakkumise. Samas prognoosib Citi, et selline olukord on ajutine ning õige pea peaks pakkumine ja nõudlus rohkem tasakaalu liikuma.
Rauamaagi osas leiab Citi aga, et kuna Hiina varud on kasvanud, ei ole praegu küll näha, et hind tõusma hakkaks.
Teistest toorainetest kallines vase hind 1,4 protsenti ning tsink lisas 5,4 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäevaks vastavalt 5742 ja 2640 dollarit.
Tina tonnihind lõpetas nädala samal tasemel – 19 500 dollaril. Alumiiniumi hind langes 0,3 protsenti, 1867 dollarini tonnist.
Kuld odavnes 0,1 protsenti ning unts maksab 1253,4 dollarit. Hõbe kukkus 0,6 protsenti, 16,65 dollarini untsist.
Kaevandusfirmade aktsiad löögi all
Kaevandusfirmade aktsiatele on rauamaagi hinnalangus mõjunud kehvasti. Maailma suurima tootja Vale turuväärtus on kolme kuuga vähenenud lausa 5 miljardi dollari võrra.
Rio Tinto ja BHP Billitoni aktsiad on langenud nõnda palju, et kahe ettevõtte turuväärtus on langenud alates märtsi keskpaigast 20 miljardi dollari võrra.
Austraalia kaevandaja Fortescue Metals Groupi aktsia on kolme kuuga kukkunud 29 protsenti. Anglo Americani aktsia on märtsist alates kukkunud 37 protsenti.
Maailma suurim kivisöetootja sulgeb 37 kaevandust
Maailma suurim kivisöetootja, Coal India, sulgeb enne järgmise aasta märtsi kokku 37 kaevandust, sest taastuvenergia hinnad odavnevad ning konkurents suureneb. Samuti on regulatsioonid muutunud järjest karmimaks.
Riigi omanduses olev kaevandusfirma toodab 82 protsenti Indias toodetavast kivisöest. Riik on ka teatanud, et pärast 2022. aastat rohkem kivisöekaevandusi ei ehitata. 2027. aastaks peaks taastuvenergia allikatest tulema pool India elektrienergiast.
Brenti toornafta langes alla 45 dollari, bensiin odavneb
Brenti toornafta langes alla 45 dollari barrelist – viimati juhtus nii eelmise aasta novembris. Kardetakse, et naftaturu ülepakkumine võib olla tulevikus oodatust suurem, vahendab Bloomberg.
USA naftavarude vähenemine ei olnud piisav, et sellel kuul tekkinud investorite pessimismi alla suruda. USA enda naftatootmine kasvab jõuliselt ning on praegu hooajalisest keskmisest tunduvalt kõrgemal. WTI toornafta, mis kajastab USA hindasid, oli teisipäevaks langenud selle aasta tipust 20 protsenti.
„See on negatiivsuse meri,“ ütles investeerimisfirma ETF Securitiesi investeerimisstrateegia juht Maxwell Gold. „Turge survestavad rohkem investorite negatiivsed meeleolud.“
Nafta on langenud tagasi tasemele, kus see oli enne OPECi tootmiskärbete kokkulepet. OPEC ja mitmed teised naftariigid leppisid kokku, et päevast naftatootmist vähendatakse 1,8 miljoni barreli võrra. USA naftafirmad on oma tootmist aga järsult suurendama hakanud.
Brent odavnes nädalaga 5,4 protsenti ja WTI kukkus 4,9 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäevaks vastavalt 44,81 ja 42,53 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind langes aga vähem – kokku 1,6 protsenti, 513,75 dollarini tonnist.
Uudise allikas: tööstusuudised.ee, blogi autor Mait Kraun, 22. juuni 2017 13:16
