Eelmise kümnendi lõpust alates on kaevandusettevõtete tegevusega seotud riskide hulgas aktuaalseks muutunud kriminaalvastutus mäeeraldisest väljapoole ulatunud kaevandamise eest. Riigi suurem aktiivsus järelevalve teostamisel on toonud kaasa selles valdkonnas ka mitmeid kriminaalmenetlusi.
Maavara kaevandamisloata kaevandamise eest oli enne 01.01.2015 kriminaalkaristusena ette nähtud rahaline karistus nii füüsilisele isikule (kelleks on ka kaevandamise eest vastutav juhtivtöötaja juriidilise isiku suhtes algatatud kriminaalasjas) kui ka kaevandusettevõttele kui juriidilisele isikule. Seadus mingit tolerantsi ette ei näinud ning kriminaalasi võis teoreetiliselt kaasneda juba labidatäie maavara ilma loata kaevandamise eest. Rahalised karistused algasid praktikas mõnest tuhandest eurost, ulatudes juriidilise isiku puhul kuni mõnekümne tuhande euroni. On olnud ka suuremaid, kuni 100 000 euroni küündivaid karistusi. Aeg-ajalt jäeti suuremaid karistusi siiski katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
1. jaanuaril 2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mis töötati välja n-ö karistusõiguse revisjoni käigus ja mille üheks eesmärgiks oli ka ülemäärase karistatavuse kõrvaldamine. Teiste seas muudeti ka keskkonnaga seotud süütegude sätteid. Alates 01.01.2015 on maavara kaevandamisloata kaevandamise eest kohaldatavad kriminaalkaristused järgmised:
| Füüsiline isik | Juriidiline isik | |
| Kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht keskkonnale | Rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus | Rahaline karistus |
| Kui sellega on põhjustatud oluline kahju keskkonnale | Kuni kolmeaastane vangistus | Rahaline karistus |
Uued reeglid on tõepoolest mõistlikumad osas, milles kriminaalseks ei loeta pelgalt loata kaevandamist. Kuriteost saab rääkida ainult siis, kui ilma loata kaevandamisega kaasneb oht inimese elule või tervisele, olulise kahju oht keskkonnale või oluline kahju keskkonnale.
Ennatlik oleks aga arvata, et praktikas see täiendus kindlasti maavara kaevandajate riske leevendaks. Asi on selles, et oluliseks kahjuks loetakse kahju, mis ületab 4000 eurot. Peame väga tõenäoliseks, et kahju hindamisel hakkab Keskkonnainspektsioon kasutama maapõueseaduse järgseid keskkonnakahju arvestamise põhimõtteid ja kaevandamisõiguse tasumäärasid. Sellisel juhul tuleb aga nimetatud olulise kahju piir kiiresti kätte. Kui võtta aluseks kehtivad tasumäärad, siis võib juba ca 200 m³ üle piiri kaevandamisel kerkida küsimus kriminaalmenetluse algatamisest. Kui arvestada ka seda, et kaevandamise tasumäärad tõusevad igal aastal, siis kaasneb sellega ka kriminaalmenetluse algatamise piiri langus igal aastal. Teisisõnu “piisab” järjest väiksema koguse loata kaevandamisest, et sellega kaasneks kriminaalmenetluse algatamise võimalus.
Seadus ei muutunud juriidilise isiku karistuse osas ning rahaline karistus sõltub karistatavast teost ja süü suurusest. Küll aga on alates 01.01.2015 toimuva kaevandamise osas kasvanud riskid kaevandamise eest vastutavate juhtivtöötajate jaoks, sest võimalikuks karistuseks on ka vangistus, mis varem karistusena kõne alla ei tulnud. Tagasiulatuvat jõudu karistuse karmistamisel siiski ei ole.
Kokkuvõtteks võib öelda, et üksnes labidatäie maavara kaevandamine väljaspool mäeeraldist enam kuritegu pole, kuid kaevandusettevõtete, eriti nende juhtide jaoks riskid paraku ei vähenenud. Soovimatute tagajärgede vältimiseks on täpne mäeeraldise piirides püsimine veelgi olulisem.
AUTOR:
Martin Triipan
Partner
Keskkonna, planeeringute ja haldusõiguse valdkonna juht
ALLIKAS:
RAIDLA LEJINS & NORCOUS ADVOKAADIBÜROO OÜ kliendikiri,
www aadress: http://www.rln.ee/kliendikiri/jan-2015/
