Autor: Jyrgen

TalTech täiendkoolitus 07.12.2023

TEHNOLOOGILISED UUENDUSED PÕLEVKIVI TOOTMISEL. KLIIMAMUUTUSED JA CO2 HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE VAJADUS (TOIMUB VENE KEELES)

Eesmärk:

Eelduseks kutse taotlemisel või uuendamisel.

Sihtgrupp:

Mäeinsenerid, mäetehnikud ja projekteerijad, siduserialade spetsialistid, teised asjahuvilised.

Teemad:

Kursuse läbinu omab teadmisi järgmistes valdkondades: Kaevanduse arenguetapid. Lõhketööd ja kauba kvaliteedijuhtimine. Laekäitluse meetodid allmaakaevandamisel. Kliimamuutused ja CO2 heitkoguste vähendamise vajadus.CO2 püüdmine, kogumine, transportimine ja CO2 maa-aluse ladustamise tehnoloogiad. CO2 maa-alune kasutamine – geotermiline energia.

Õpiväljund:

Kursuse läbinu omab teadmisi järgmistes valdkondades: Tehnoloogilised uuendused põlevkivi tootmisel. Kliimamuutused ja CO2 heitkoguste vähendamise vajadus.

Keel:

eesti

Maht:

auditoorne õppetöö: 8 akadeemilist õppetundi
iseseisev/muu õppetöö: 8 akadeemilist õppetundi

TP:

9

Tunnistus:

TalTech tunnistus

Lektor:

Igor Agutin, Mikhail Nosikov, Alla Šogenova, Kazbulat Šogenov

Kontakt:

Karin Robam, karin.robam@taltech.ee

Hind:

330 €/osaleja

Registreerumise tähtaeg:

05.12.2023

Kommentaar:

Täienduskoolitus toimub vene keeles. Lisaks koolituse kontaktõppel osalemisele tuleb sooritada arvestus veebis. Täienduskoolituse annab 9TP. TP on Mäetehnikute ja mäeinseneride kutsekomisjoni poolt kinnitatud.

Asukoht:

Toila

Ajakava:

07.12.2023

09:15 – 10:45

Kaevanduse arenguetapid. Lõhketööd ja kauba kvaliteedijuhtimine.
Lektor: Igor Agutin

10:45 – 11:00

Kohvipaus

11:00 – 12:30

Laekäitluse meetodid allmaakaevandamisel.
Lektor: Mikhail Nosikov

12:30 – 13:15

Lõunapaus

13:15 – 14:45

Kliimamuutused ja CO2 heitkoguste vähendamise vajadus. CCUS (Carbon Capture, Utilisation and Storage) tehnoloogia roll rahvusvaheliste ja kohalike õigusaktide täitmisel. Kas peaksime jätkama Eesti põlevkivi kasutamist keskkonnasõbralikus keskkonnas.
Lektor: Alla Šogenova, TalTech

14:45 – 15:00

Kohvipaus

15:00 – 16:30

CO2 püüdmine, kogumine, transportimine ja CO2 maa-aluse ladustamise tehnoloogiad. CO2 maa-alune kasutamine – geotermiline energia. Koostöö väljavaated Baltimaades.
Lektor: Kazbulat Šogenov, TalTech

Täpsem informatsioon täienduskoolituse kohta on leitav: https://taltech.ee/kursus/38601

Registreerimine hiljemalt 05.12.2023 veebilehel: https://taltech.ee/kursus/38601 või karin.robam@taltech.ee.

EGÜ Kevadkonverents 2024

EGÜ Kevadkonverents 2024 toimub 8. märtsil Jõhvi Kontserdimajas.

Täpsem info ja registreerumine SIIN  Koolitus 12.12.2023 Advanced Training Course on Geodetic Network Design for Railway Infrastructure ConstructionTäpsem info ja registreerumine SIIN  Koolitus 13.12.2023 Aeromõõdistus drooniga ja saadud punktipilve ning ortofoto kasutamine projekteerimises detailplaneeringutes ja topo-geodeetilistes uuringutes.Täpsem info ja registreerumine SIIN   
 Ühingu liikmemaks Eesti Geodeetide Ühingu liikmemaks palume tasuda hiljemalt jooksva aasta 31. märtsiks.Liikmemaksud tasuda:
Eesti Geodeetide Ühingu pangaarvele EE092200001120029931 Swedbank   EGÜ kodulehtEesti Geodeetide ÜhingA. Adamsoni tn 26, 10137 Tallinn+372 51 25 656egu@egu.ee

Täiustasime drooniga kogutud andmete töötlemise teadmisi.

Meie markšeiderid võtsid osa intensiivsest kolmepäevasest koolitusest Soomes, kus nad täiustasid oma teadmisi drooniga kogutud andmete töötlemiseks. Koolitus keskendus parimatele võimalikele meetoditele andmete analüüsimiseks ja interpreteerimiseks, aidates meie meeskonnal olla veelgi paremini valmistunud ja oskuslikumad digitaalse maa-ala kaardistamisel ja muudel rakendustel. See kogemus tugevdab meie võimet pakkuda klientidele kvaliteetseid ja täpseid lahendusi, mis vastavad täielikult nende vajadustele.

Kokku oli tulnud rahvusvahelisele koolitusele osalejaid 15 riigist.

Avasõnad Foto: Maido Ridalaan, OÜ J.Viru Markšeideribüroo
Partner esitlus GESS MINING TOOLS Foto: Jürgen Aluoja, OÜ J.Viru Markšeideribüroo
Intensiivne koolituspäev. Foto Jürgen Aluoja, OÜ J.Viru Markšeideribüroo

Mäekonverents 2024

“Mäekonverents 2024” toimub 22.-23.05.2024 Harjumaal, Saue vallas, Tuula külas uuel Hipodroomil koos Rasketehnikamessiga HEMA. Konverentsi osalejapaketti kuulub kahepäevane konverents, rasketehnika mess, hommikukohv, mõlemal päeval konverentsi lõunasöök ja samuti ka messiklubi õhtusöök Kochi Trahteris koos kultuuriprogrammiga.

 Täpsem informatsioon ja päevakava SIIN ja konverentsile registreerimine: SIIN. Käesoleva seisuga on konverentsile ~100 registreerunut.

Mäekonverentsi osalemisel on võimalik saada 5,1 TP. Esimese päeva osalemine 3,2 TP ja teise päeva osalemine 1,9 TP. Teadmiste kontrolli ei toimu, osalemine tuleb kinnitada registreerimislehel oma allkirjaga päeva lõpus. TP on kinnitamisel Mäetehnikute ja mäeinseneride kutsekomisjoni poolt.

Miks osaleda Mäekonverentsil ja HEMA 2024 messil?

·         Uuenduslikud ideed ja tehnoloogiad: Saate esimesena teada viimastest uuendustest ja tehnoloogiatest mäendusvaldkonnas. Messil esitletakse tipptasemel lahendusi ja tehnoloogiaid, mis võivad teie ettevõttele avada uusi võimalusi.

·         Võrgustik ja ärikontaktid: Kohtuge valdkonna juhtivate ettevõtjate, spetsialistide ja ametnikega, luues uusi ärisuhteid ja võimalusi koostööks.

·         Informatsioon ja teadmised: Kuulake esitlusi mäendusvaldkonna olulistel teemadel. Saate väärtuslikke teadmisi ning võimalust arutada ja jagada kogemusi teiste osalejatega.

·         Ohutuskoolitus ja praktilised õppetunnid: Osaledes rasketehnika ohutusseminaril, saate värskendada oma teadmisi ja oskusi, mis on olulised töötajate ja keskkonna turvalisuse tagamisel.

·         Eksklusiivne messiklubi: Liituge HEMA messiklubiga, mis pakub võimalust lõõgastuda ja suhelda pärast konverentsipäeva lõppu. See on suurepärane võimalus luua lõdvestunud õhkkonnas uusi kontakte ja jagada muljeid päevast.

Transport ning ööbimine: 

Konverentsist osavõtjatele on organiseeritud tasuta buss. Täpsem väljumisaeg Tallinnast ning tagasi on veel selgitamisel. Anname uue info teile teada.

Arvestades HEMA messiklubi toimumiskohta, on HEMA 2024 ametlikuks majutuspartneriks hotellid Hestia Hotel Europa (400m Kochi Trahterist) ja Hestia Hotel Seaport (Kochi Trahteri vahetus läheduses).  HEMA majutuse eripakkumine: Koodiga CAMP-MESS saab soodustust kuni 26% päevahinnast. Broneerimiseks tuleb kood CAMP-MESS sisestada www.hestiahotels.com kodulehel, valides hotelli (Hestia Hotel Seaport või Hestia Hotel Europa). Koodi kehtivuse periood on 21.-25.05.2024.

Kui soovite anda oma panuse ürituse korraldamisse ning esile tõsta oma ettevõtet sponsorina, siis on võimalik registreerida oma sponsorlus veebivormi kaudu SIIN. 

Kutsume registreeruma ja osalema, lugupidamisega

MTÜ Eesti Mäeseltsi juhatus

VKG: kliimaseaduse põlevkivimeetmete mõjuanalüüs ei kannata kriitikat

Viru Keemia Grupi (VKG) hinnangul on kliimaseaduse põlevkivimeetmete mõjuanalüüs tehtud kallutatult, hindamisse kaasatud ekspertidel pole valdkonnaga kokkupuudet ning mõju hindamine on tehtud primitiivselt. Kliimaministeeriumi teatel on aga teemat vara kommenteerida, sest analüüs pole veel valmis.

Viru Keemia Grupp (VKG) saatis kliimaministeeriumile kirja, kus kritiseeris teravalt kliimaseaduse põlevkivimeetmete mõjuanalüüsi, milles hinnati põlevkivisektorit puudutavate lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

VKG teatel ei saa nad analüüsile sisulist tagasisidet anda, kuna sektoriga keelduti uuringut jagamast. Ettevõtte poolt alla kirjutanud VKG regulaatorsuhete juht (endine keskkonnaministeeriumi kantsler) Meelis Münt märkis, et nende arvamus uuringu kohta on kriitiline, seejuures on see veel pehmelt öeldud.

“Töö tegijatele etteantud eeldused ja info moonutavad tegelikkust, infot esitati valikuliselt ja väga kallutatult. Sellise suure sotsiaalmajandusliku mõjuga meetme mõjuhindamist on võetud väga kergekäeliselt ja läbi viidud primitiivselt. Sektorit ei ole protsessi üldse kaasatud, infot pole neilt küsitud,” loetles Münt vajakajäämisi.

Münt lisas, et sektori töötajate ning piirkonda tundvate inimestega pole suheldud ning need, kes tunnevad tööstust ja piirkonna sensitiivsust lähemalt, on kõrvale jäetud.

“Hindamisse on kaasatud kaheksa eksperti, kellel puudub kokkupuude valdkonna ja piirkonnaga. Selliselt läbi viidud mõjuhinnang näitab üleolevat suhtumist sektorisse ja seal igapäevaselt töötavatesse inimestesse ja nende perekondadesse,” lausus Münt.

VKG esindaja sõnul ei ole ettevõte kindlasti nõus sellisel kujul tööd valideerima ja see tuleb tagasi lükata.

Kliimaministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Kadri Peetersoo ütles, et kõnealune mõjuanalüüs pole veel valmis ja seetõttu ei saa ministeerium teemat ka kommenteerida.

“Neljapäeval oli kohtumine uuringu koostajatega, seal on suur töö tehtud, aga tagasiside põhjal vaadatakse kõik veel üle,” lausus Peetersoo, kelle sõnul valmib analüüs loodetavasti järgmise nädala lõpuks.

Analüüsi näinud inimese sõnul paraneks selle järgi põlevkivitööstuse sulgemisel oluliselt ettevõtluskeskkond ning inimeste vaimne ja füüsiline tervis, suurenevad ettevõtluse tulud. Halveneksid tööhõive, sotsiaalne heaolu ja võrdsed võimalused, leibkondade majanduslik olukord ning panus riigieelarvesse.

Mais tutvustas kliimaministeerium kliimaseaduse ehk uue nimega kliimakindla majanduse seaduse põhisuundi ja eesmärke.

Toona leidsid Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, kliimateaduste professor Piia Post ja kestliku arengu keskuse eksperdikogu liige Martin A. Noorkõiv, et seaduse ettevalmistamisel on ministeeriumi koostöö teadlastega olnud pigem näiline kui sisuline ning praegune kliimaseaduse väljatöötamise kiirustatud protsess on paljudest, sealhulgas ekspertidest, mööda läinud.

Uudise allikas: err.ee, https://www.err.ee/1609376738/vkg-kliimaseaduse-polevkivimeetmete-mojuanaluus-ei-kannata-kriitikat

Viimaste aastate kaevandusmahud on olnud stabiilsed

Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis 2023. aastal kadusid arvestamata 10,2 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 5% väiksem kui 2022. aastal ja 11% väiksem kui 2018-2022 aastatel keskmiselt. Põlevkivi oli jätkuvalt Eesti enimkaevandatud maavara.

Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis 2023. aastal kadusid arvestamata 10,2 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 5% väiksem kui 2022. aastal ja 11% väiksem kui 2018-2022 aastatel keskmiselt. Põlevkivi oli jätkuvalt Eesti enimkaevandatud maavara.

Lisaks põlevkivile kaevandati 2023. aastal koguseliselt kõige enam liiva ja kruusa (kokku 6,3 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku 2,4 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (0,9 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.

Ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi) kaevandati kokku 0,4% rohkem kui 2022. aastal. Turvast võimaldasid 2023. aasta suve ilmaolud toota 2% rohkem kui eelneva viie aasta keskmine. Kaevandatud turbast oli 58% vähelagunenud ja 42% hästilagunenud turvas.

Maavarade koondbilanss võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. 2023. aasta bilansiga on võimalik tutvuda Maa-ameti geoportaalis.

2023. aasta 31. detsembri seisuga oli registris arvel 982 maardlat. Kehtivaid kaevandamislube oli 803.

Maardlate ja mäeeraldiste asukohtadega ning neist viimasel viiel aastal kaevandatud kogustega saab tutvuda Maa-ameti geoportaalis maardlate kaardirakenduses. Maavarade registri ruumiandmed on avaandmetena allalaetavad.

Lisainfo:
Reet Roosalu, Maa-ameti geoloogia osakonna juhataja, Reet.Roosalu@maaamet.ee, tel 5723 9670

Uudise allikas: maaamet.ee, https://maaamet.ee/uudised/viimaste-aastate-kaevandusmahud-olnud-stabiilsed

Eesti looduse päev – Ess-soo jääksoo taastamine

15.08.2024

Võrumaa, Ess-soo maastikukaitseala

Kas oled varem midagi kuulnud turbasambla külvamisest? 

RMK looduskaitsespetsialisti Priit Voolaiu eestvedamisel saab minna uurima, milliseid töid on tehtud Ess-soos, et kunagisest hüljatud freesturbaalast saaks taas soo. Lisaks kuivenduskraavide sulgemisele ja turbaväljakute tasandamisele külvati Ess-soos ka turbasammalt ning saame näha, kuidas see õnnestus. Saame teada ka, mida teadlased Ess-soos uurivad ning räägime erinevatest lahendusest, millega freesväljakut taastati, et hinnata aja jooksul meie oludesse kõige paremini sobivaid meetodeid.

Retkejuht: Priit Voolaid

Retke algus 15. august kell 16.00.

Retke pikkus 3 km, kestus 2 tundi.

Retke raskusaste keskmine. Sõltuvalt ilmast vajalikud veekindlad jalanõud.

Kogunemiskoht Võrumaal Ess-soo maastikukaitsealal Turbavälja teel, täpse asukoha leiad Google kaardilt.

Retkel osalemine on tasuta!

Kohtade arv on piiratud. Retkele saab end registreerida lehe päises oleva registreerimisvormi kaudu. Registreerumise õnnestumisel saabub sisestatud e-posti aadressile kinnituskiri. Registreerumine lõpeb kohtade täitumisel või retkele eelneval päeval. 

Juhul, kui peale registreerumist selgub, et te retkest siiski osa võtta ei saa, andke palun sellest teada e-posti aadressil loodusegakoos@rmk.ee

Lisainfo loodusegakoos@rmk.ee

Eesti esimene maa-aluse innovatsiooni konverents

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus korraldab koos turuosalistega 21. novembril Eesti esimese maa-aluse innovatsiooni konverentsi, toimumiskoht Kultuurikatel, Kuris tn 3, Tallinn.

Konverents keskendub maa-aluse taristu kasutamise olevikule ja tulevikule ning selles peituvatele võimalustele ja kasudele Eesti riigile.

Konverentsil arutatakse:
* Kuidas võiks maa-aluste pindade kasutamine tulevikus toetada nii majanduskasvu kui ka julgeolekut?
* Millist rolli mängivad maa-alused lahendused taastuvenergia tootmisel ja energiajulgeoleku kindlustamisel?
* Millised on rahvusvahelised kogemused ja parimad praktikad maa-aluste rajatiste loomisel?
* Millised on praegused regulatsioonid ja väljakutsed maa-aluse infrastruktuuri arendamisel?

Konverentsile on oodatud ettevõtjad, investorid, avaliku sektori esindajad, teadlased, julgeoleku eksperdid, ehitussektori esindajad ja inseneribürood.

Konverentsi kava ja registreerimine –> https://estonia.ee/et/maa-alune-innovatsioon/#Konverentsist

Ehitusmaterjalide puudus ja keskkonnajalajälg käivitas Eesti teadlasi uusi lahendusi otsima

Prognoosid näitavad, et vajadus ehitustoormete järele lähiaastatel suureneb. Samal ajal kasvavad ootused kestlikuks kaevandamiseks ning mineraaljäätmete taaskasutamiseks.

Tallinna Tehnikaülikoolis käivitus geoloogia ning ehituse ja arhitektuuri instituudi koostöös teadusprojekt, mille tulemusena plaanitakse vähendada ehitusmaterjalide defitsiiti, suurendada kvaliteetsete ehitusmaavarade varustuskindlust ja edendada ringmajandust. Projekt on osa riiklikust teadus- ja arendustegevuse programmist TemTA.

Ehitusmaterjalide nappus mõjutab eelkõige kiiresti arenevaid piirkondi, nagu Harju-, Tartu- ja Pärnumaa. „Probleemid tekivad seoses intensiivse ehitustegevusega, eriti taristuehituses. Lisaks sellele on vaja vähendada süsinikujalajälge, et saavutada kliimaeesmärke ning suurendada jäätmete taaskasutamist. Meie eesmärk on parandada materjalide kättesaadavust ja toetada kestlikumat kaevandamist,” ütles projekti juht, geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja Erik Väli.

Projekt keskendub kohalike ressursside väärindamisele ja alternatiivsete ehitusmaterjalide väljatöötamisele. „Uute ehitus- ja viimistlusmaterjalide loomiseks uuritakse savi ning teiste ringsete toormaterjalide esinemist ja omadusi, samuti nende kooskasutuse võimalusi inimtekkeliste materjalidega. Nii saame tulevikus vähendada ehitusmaterjalide tootmise ja kasutamise keskkonnajalajälge,” selgitas Väli.

Esimesi tulemusi on oodata 2025. aasta sügisel pärast välitöid. Väli sõnul uuritakse erinevate mineraalsete toormete füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning neist koostatakse andmebaas.

Neli ja pool aastat kestva projekti käigus loodetakse koos partneritega välja töötada lahendusi, mis oleksid rakendatavad nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. „Koostöö teadlaste ja ettevõtjatega on võtmetähtsusega, et leida jätkusuutlikke lahendusi, mis vastavad ehitussektori tulevikuvajadustele ja toetavad ressursisäästlikku arengut. Projekti tulemused mõjutavad maapõueressursside säästlikku ja kestlikku kasutust, mis aitab vähendada uute toorainete kaevandamise vajadust. See omakorda vähendab keskkonnamõjusid ja süsiniku jalajälge, sest ehitusmaterjalide nõudlus kasvab ja muutuvad regulatsioonid võivad teha hetkel veel majanduslikult vähemkasulikud lahendused peagi kasumlikuks,” lisas Väli.

Projekti „Ehitusmaavarad ja mineraalsed jäätmed: kestliku kaevandamise ning ringse väärindamise võimalused Eestis“ eelarve on 1 215 000 eurot. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur ning see on üks kolmest geoloogia instituudis elluviidavast TemTA (temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid) uurimisteemast. Projekti koostööpartneriteks on mitmed mäenduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit.

Geoloogia instituut on geoloogia, maavarade ja mäendusalast kompetentsi koondav instituut tehnikaülikoolis. Instituudi teadlased tegelevad aluspõhjageoloogia, paleokeskkonna, kliima, meregeoloogia, maavarade, mäenduse ning ringmajandusega. Instituut vastutab Maa süsteemide ja maapõuerssursside õppekavade eest, arendab laboreid ning haldab Eesti suurimaid kivimikollektsioone.

Allikas: TalTech geoloogia instituut

Uudise allikas: parnu.treraadio.ee/uudised

https://parnu.treraadio.ee/uudised/48397/ehitusmaterjalide-puudus-ja-keskkonnajalajalg-kaivitas-eesti-teadlasi-uusi-lahendusi-otsima