MTÜ Eesti Mäeseltsi 2023 konverentsi päevakava Kaevandades teadmisi ja vastutust: mäendusharidus jätkusuutlik tulevik Aeg ja toimumiskoht: 26.05.2023, LaSpa Laulasmaa konverentsikeskus Registreeri ennast siin: REGISTREERIMINE 8.00 Buss väljub Tallinnast, TalTechi juurest 8.30 – 9.00 Registreerimine, tervituskohv 9.00 – 9.05 Avasõnad 9.05 – 10.30 MTÜ Eesti Mäeseltsi üldkoosolek Päeva hommikune kava – Mäendusharidusest 10.30 – 13.30 Erinevad haridusteemalised ettekanded.
“Mäendusharidusest, rahvusvahelisest koostööst ja tulevikusuunad Eestis” Olle Hints. “Mäendushariduse ja -töö kogemused välismaal” Andres Küüsmaa. Paneeldiskussioon teemal “Mäendushariduse väljakutsed ja võimalused“ 13.00 – 13.30 Lõunapaus Päeva pärastlõunane kava – Jätkusuutlik kaevandamine Eestis 13.30 – 16.00 Erinevad ettekanded jätkusuutlikkuse ja kaevandamise
sotsiaalsemõju teemal. “Jätkusuutlik ja heitmete vaba kaevandamine” Hando Rand Paneeldiskussioon teemal “Jätkusuutlik kaevandamine: võimalused ja väljakutsed Eestis“
Eesti Geodeetide Ühingu sügisene koosviibimine ja koolitus toimub sel aastal ühepäevasena 15. septembril.
Seminar toimub Viljandis, Pärimusmuusika Aidas 15.09 kell 10.00 – 18.00. Osaleda saab nii kohapeal kui ka veebis.
PROGRAMM*
9.30 Registreerumine. Hommikukohv 10.00 Avasõnad / Mairolt Kakko, EGÜ juhatuse esimees 10.15 Teema täpsustamisel 10.45 Minevikust tulevikku – MinuKatastri sünd / Priit Kuus, Maa-amet 11.15 Katastriüksuse moodustamise korra mõju katastrimõõdistamise kvaliteedile / Alo Kotka, Maa-amet 11.45 Kuidas piirata omandiõigust? Ja seda seaduslikult! / Priit Kuus, Maa-amet 12.15 UAV-de kasutamine avatud kategooria tingimustes ning võimalused erikategooria taotlemisel. / Marko Liiva, Transpordiamet
12.45 Lõuna
13.40 Sidetrassi mõõdistamine kinnisel meetodil / Armen Grigorjan, TOP Geodeesia OÜ 14.00 Teema täpsustamisel 14.30 Teema täpsustamisel 15.00 Referentsraamistik kui alus täpseteks geodeetilisteks mõõtmisteks / Tarmo Kall, Eesti Maaülikool 15.30 Ohutusnõuded kaevude uurimisel / Ülo Amor, REIB OÜ
16.00 Virgutuspaus
16.30 Nägemus “Geodeesia 2.0” / Tiit Hion, Hades Geodeesia OÜ 17.00 Üllatusesineja 18.00 LÕPP
Aina keerulisemaks läheb elu neil, kes kehtivatest keskkonnareeglitest lugu ei pea, sest nüüd hoiab Keskkonnaamet neil silma peal ka mehitamata vee- ja õhusõidukitega.
Lisaks juba tavapärastele mehitamata õhusõidukitele on kasutusel ka allveedroonid.
„Keskkonnaamet kasutab ligi 50 mehitamata õhusõidukit nii järelevalves operatiivselt objektide ülevaatuseks kui ka planeeritud lendudena objektide mõõdistamiseks,„ ütleb Keskkonnaameti IKT peaspetsialist Janar Aleksandrov. „Amet on varustanud troonidega kõik oma kontorid ja koolitanud ligi 70 pilooti. Droone kasutataksegi oma töö lihtsustamiseks ja ressursi kokkuhoiuks.“
Enamasti on eesmärgiks saada objektist terviklik ülevaade, aga ka koguda infot näiteks jäätmete mahtudest, metsaraie puhul raiepiiridest, metsakahjustusega aladest, kaevandatud alade mahtudest jms. Samuti saab droone kasutada võõrliigi kasvukohtade tuvastamiseks ja alade kaardistamiseks, poollooduslikel kooslustel teostatud tööde kontrolliks ning ka ehituskeeluvööndis ebaseaduslike ehitiste tuvastamiseks jne.
KONTROLL. Kalana jahisadama ehitus oli lubatud sadamabasseini osas kuivmeetodil aastaringselt ning faarvaatri osas olid tööd lubatud ajavahemikus 1. juulist kuni 15. oktoobrini. Drooniga kontrolliti loa tingimuste täitmist. Foto: Märt Kesküla
„Edulugusid droonide kasutamisest saame tuua pea igal alal, kus need on kasutusele võetud,„ ütleb Aleksandrov. „Aga kindlasti on droonidest suur abi just neis valdkondades, mis nõuavad suurte alade läbikäimist ja andmekorjet, kuid ka raskesti ligipääsetavates kohtades.“
Drooni kasutamine hoiab kokku ressurssi, ent nende kasutamisel esineb ka miinuseid. Drooni kasutamisel tuleb jälgida ilma, et tundlikku aparaati mitte kahjustada ning ka seda, et fotod ja videod oleksid kvaliteetsed.
DROON VEE ALL. „Sellest aastast on Keskkonnaametis kasutusel ka täisvarustuses allveedroonid, see tähendab kaasa arvatud valgustid, käpad, kaamerad, sonarid ja muu,„ räägib Aleksandrov. „Allveedrooonid võimaldavad navigatsiooni- ja ka jääaluse püügi perioodil saada püügivahenditest ülevaadet.“
ALLVEEDROON jõe kaldal pärast sukeldumist. Mudel Chasing M2 PRO koos elektroonilise kaablikerija E-reel ja transpordikohvriga. Foto: Ott Aid
„Allveedroonide peamiseks ülesandeks on abistada kalakaitseinspektoreid merel ja lõhejõgedel läbiviidavas järelevalves,„ selgitab Keskkonnaameti Harjumaa büroo juhtivinspektor Ott Aid. „Varem on ette tulnud juhuseid, kus röövpüügiga tegelevad isikud uputavad karistuse vältimiseks vahetult enne kontrolli ebaseaduslikult püütud ja sumpa pandud kalad või püügivahendid. Sel juhul võimaldab ja kiirendab allveedrooni kasutamine asitõendite kogumist ka sügavamas vees, kus see oleks muidu välistatud või väga aeganõudev.“
„Lisaks võimaldab droon teostada järelevalvet nendel jõelõikudel, kus on esinenud probleeme ebaseaduslike silmupüügivahenditega,” jätkab Aid. „Kui viimased paiknevad veekogu põhjas, ei ole need tavapäraste töövõtete kasutamisel ehk tragi vedamisel mööda veekogu põhja alati 100% avastatavad. Talve saabumisel ootavad allveedroone ees katsetused jääaluse kalapüügi kontrollimisel Pärnu lahe piirkonnas, et teha kindlaks, kas juhul, kui avastame jääkattes suuremad inimese tekitatud augud, pole mitte tegemist ebaseadusliku püügiga tähistamata nakkevõrkudega jää all. Sellisel juhul võimaldab troon läbi otsida suhteliselt suure raadiusega ala kahtlust äratatavate jääavauste all. Selgituseks veel, et tihti ei kasuta ebaseaduslikku püüki tegevad isikud mingit märgistust ega ka nööre püüniste ja jääkatte vahel. Seega tuleb otsinguid teostada drooni või spetsiaalse talvise tragi abil, mida kutsutakse linnuks.
MERIFORELLID JÕES. Merest jõkke naasnud ja kudemise ootel meriforellid uudistamas Keskkonnaameti allveedrooni. Tundub, et allveedrooni kasutamine ilma lisavalgustuseta ei häiri kuidagi kalade tavapärast toimetamist. Foto: Ott Aid (kaader oktoobris Harjumaal lõheliste kudejões allveedrooniga jäädvustatud videost)
Droonide kasutamise osas on olnud arutelu lisaks kalakaitsele ka teiste valdkonna inspektoritega. „Tulevikus ei saa välistada droonide osalemist uputatud reostusallikate tuvastamisel,„ ütleb Aid. „Näiteks läbi jää vajunud autovrakkide tuvastamisel, millega on hakkama saanud talvistel veekogudel „driftijad„ ja rallitajad, või uputatud jäätmete otsimisel.“
Lisaks nende keskkonnakaitselisele ja peamisele eesmärgile on droonidel tulnud paaril korral tegeleda ka mereohutusega Keskkonnaameti ujuvaluste puhul, mille põhja ja sõukruvi seisukorda saab ohu kahtluse korral allveedrooniga kontrollida.
LIIGUB KAABLI OTSAS. Allveedrooni juhtimist võrdleb Aid tavalise õhus lendava drooniga, see pole kindlasti mitte keerulisem ja on lihtsasti õpitav. Juhtimisega saab edukalt hakkama üksainus operaator, ent lisaekraanide abil võib töötada ka kahe-kolmeliikmelise meeskonnana.
Lendavate droonide juures on seni kõige suuremaks miinuseks olnud akude kestvus. Allveedroonide akude mahtuvus ületab aga tavakasutajate seas levinud õhudroonide oma mitmekordselt.
JÕEL. Kalda veekaitsevööndite kontroll ja kaardistamine drooniga.Foto: Tiit Rahe
Meres on allveedrooni töökaugus piiratud drooni ja juhtpulti ühendava 200-meetrise kaabli pikkusega, sukelduda suudab aparaat kuni 150 meetri sügavusele. Tootja sõnul on võimalik kasutada ka pikemat kaablit. „Meie suurimad sügavused on seni jäänud paarikümne meetri juurde,“ selgitab Aid.
Allveedroon on paraku juhitav vaid kaabli kaudu, sest vee all signaalid tavaliselt ilma juhtmeta ei levi. „Mõneti on see hea – nii ei jää kallihinnalisest tehnikast ilma, sest juhtmest kannatab drooni ka veest välja tõmmata„ selgitab Aid. „Samas on juhtme sisse-välja kerimine ja selle võimalik takerdumine ringiliikumisel töötegemisel natukene piiravaks teguriks. Olles mõlemat proovinud, soovitan, et võiks soetada kaablit ise elektrooniliselt sissekeriva pooli, mitte manuaalse.“
„Kõige enam seab piiranguid allveedrooni kasutamisele nähtavus,„ tõdeb Aid. „Veekogu läbipaistvus määrab ära, kas seal on üldse võimalik tööd teha. Ka meres võib juhtuda, et vesi on pärast torme nii sogane, et nähtavus piirdub vaid meetriga. Halva nähtavuse korral ei aita tavaliselt ka lambi kasutamine, kuna hõljuvatelt osakestelt peegeldub valgus tagasi kaamerasse ja nähtavus halveneb veelgi.“
Järvedel ja merel töötamine on üsna sarnane, ent jõgedega läheb lugu keerulisemaks. „Jõgedes on tugev vool ja palju takistusi, kuhu droon ja selle juhe võivad kinni jääda,„ sõnab Aid. „Samuti teeb töö raskemaks pidevalt muutuv pinnareljeef: kurvid, sügavad ja madalad kohad, kivid, kärestikud ja aeglasema voolu lõigud jne. Senine kogemus näitab, et jõgedes pikematel distantsidel töötades võiks operaatoril olla ka vastav varustus (ujumismask või -prillid, kuiv ülikond, soojad riided) ja valmidus ise droonile järele minna, et kaablit vajadusel vette langenud puude ja muude sarnaste takistuse vahelt vabastada. Võimalik, et seda rolli täidaks ka väike kummipaat või kanuu/kajakk.“
Kõige parem on allveedrooniga töötada meres, ütleb Aid. Seal pole kinnijäämise ohtu ja alati on võimalik saavutada trooniga visuaalne kontakt, kui sellega pinda tõusta. Samuti on vee läbipaistvus parem kui teistes veekogudes. „Kõige huvitavam on drooniga töötada jõgedel ja järvedel, kus on vahelduvam põhi ning rohkem kalu ja taimi,„ hindab Aid. „Kõige keerulisem on töö jõgedel ning väga tumeda veega jõgedes lausa välistatud, samuti ei saa drooni kasutada väga kiires voolus.“
Drooni on jõutud juba kaasata lõheliste järelevalvesse, kus küll ebaseaduslikke püüniseid ei avastatud. Aparaadi roll piirdus jõkke tõusnud ning kudemiseelselt madala veeseisu tõttu ootele jäänud lõhede ja meriforellide arvukuse kohta info kogumisega. See võimaldas suunata rohkem järelevalveressurssi just nendesse lõikudesse, kus kalad ülesvoolu valitsenud kehvade veeolude tõttu enim kogunesid. Seal oleks ka võimalik kahju keskkonnale röövpüügi suurim. „Märkasin, et kui kasutada drooni ilma lisavalgustuseta päevasel ajal, ei näi see kuidagi kalu häirivat ja nad pigem tunnevad selle vastu huvi,” ütleb Aid.
Et allveedroonid on soetatud selle aasta teisel poolel, pole seni vaid tänu neile veel kedagi väärteolt tabatud või olulisi tõendeid fikseeritud. „Loodame, et droonid saavad ennast veel rohkem tõestada näiteks algaval jääaluse püügi hooajal,” sõnab Aid.
1938. aasta sügisel algas Tallinna Tehnikaülikoolis mäeinseneride koolitamine ning maapõue-alane uurimistöö. 85 aasta jooksul on mäenduse, geotehnoloogia või geoloogia eriala lõpetanud üle tuhande spetsialisti, kes on andnud olulise panuse Eesti majandusse ning mäe- ja maateadusesse. Vajadus maavarade järele on aastatega muutunud, kuid teadmised maapõuest ja oskused seda jätkusuutlikult kasutada on täna ja homme sama aktuaalsed nagu 85 aasta eest.
Kutsume kõiki huvilisi osalema aastapäevakonverentsil ja arutelus mäenduse, geoloogia, jätkusuutliku maapõuekasutuse ning kliimaneutraalse tuleviku teemadel.
KONVERENTSI KAVA
13.30 – Tervituskohv
14.00-14.15 Avasõnad ja sissejuhatus: teadusprorektor Tiit Lukk, instituudi direktor Olle Hints
14.00 – Mäenduse ajaloost, õppetööst, jätkusuutlikust kaevandamisest, kliimast ja kasvuhoonegaasidest
Lühiettekanded:
Enno Reinsalu, emeriitprofessor
Henri Suomalainen, üliõpilane
Tony Hand, jätkusuutliku kaevandamise projektijuht
Rutt Hints, vanemteadur
Siim Veski, professor
15.30 – Paneeldiskussioon
16.00 – Paus
16.30 – Mäenduse ja mineraaltoormete perspektiivid Eestis, Euroopas ning maailmas
Lühiettekanded:
Helena Gailan, Kliimaministeerium
Sirli Sipp Kulli, Eesti Geoloogiateenistus
Vesta Kaljuste, Energiasalv Pakri OÜ, Eesti Mäeselts, doktorant
Tarmo All, Eesti Energia
Erki Niitlaan, Inseneribüroo STEIGER, Eesti Turbaliit
9.novembril 2023 korraldab TalTech Geoloogia instituut täienduskoolituse teemal “Ringmajanduse ja rohepöörde trendidest lähtuvad keskkonnahoidlikud tehnoloogiad”. Täiendkoolituse programm on lisatud manuses. Pärast täiendkoolitusel osalemist tuleb sooritada arvestus veebis.
Täiendkoolitus 11TP, TP on Mäetehnikute ja mäeinseneride kutsekomisjonile kinnitamiseks saadetud.
Ringmajanduse ja rohepöörde trendidest lähtuvad keskkonnahoidlikud tehnoloogiad
9 november 2023
Sihtgrupp: mäeinsenerid, mäetehnikud ja projekteerijad, siduserialadel spetsialistid, teised asjahuvilised. Toimumiskoht: TalTech, Ehitajate tee 5, õppehoone U06A, ruum 209 PÄEVAKAVA 08:50-09:00 Avasõnad – Olle Hints, TalTech Geoloogia instituut 09:00-10:30 Inimtegevuse mõjust keskkonnale, kliima soojenemisest ja kasvuhoonegaasidest. Keskkonna ja kliima areng ning selle muutumine – kas ja kuidas saab toimunud muutuste mustri põhjal ennustada tulevasi muutuseid? – Siim Veski, TalTech Geoloogia instituut
10:40-12:10 Põlevkivi ressursi kasutamine, põlevkivi ja tekkivate kõrvalproduktide väärindamine, põlevkivitööstuse CO2 püüdmine ja EL kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkus. – Alar Konist, TalTech Energiatehnoloogia instituut
12:10-12:50 Lõunapaus 12:50-14:20 Maapõueenergia kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiigi kasutamine – geotermaalenergia, maapõue energiasektori hetkeseis, arengud ja uuringud. – Aivar Auväärt, Eesti Geoloogiateenistus
14:30-16:00 Rohetuleviku tehnoloogiad ja trendid. Tuleviku kütused ja vesiniku tootmine
taastuvallikatest. – Allan Niidu, TalTech, Virumaa kolledž
16:10-17:10 Maapõueressursside heaperemehelik ja otstarbekas kasutamine. – Rutt Hints,
TalTech Geoloogia instituut
LISAINFO Täienduskoolitus 11TP, TP on Mäetehnikute ja mäeinseneride kutsekomisjoni
kinnitamisele saadetud. Osalustasu: 339 EUR; MTÜ Eesti Mäeselts liikmetele 309 EUR. Palun lisada märge kui oled MTÜ Eesti Mäeseltsi liige. Koolitus toimub vähemalt 10 osaleja korral. Registreerimine hiljemalt 06.11.2023, karin.robam@taltech.ee, tel 620 3048.
Rahapuuduses riik tõmbas teedeehitusest raha välja, mis viib Eesti asfalditootmise 20 aasta tagusesse aega.
2013. aastal andis Sven Pertens TREV-2 uue asfalditehase avamisel Harkus intervjuu. Ta uudistas uut tehast siis konkurendina, Lemminkäinen Eesti juhina. Intervjuus ütles ta, et aasta on keeruline ja tööd ei jagu, sest tee-ehituses on euroraha ära kukkunud.
Nüüdseks on Pertensist saanud TREV-2 juht ja tema ülesanne on Harku asfalditehasele tööd leida. Kuigi ka kümme aastat tagasi oli raske, siis ilmselt vahetaks Pertens praegused toonaste raskuste vastu.
Kümne aasta tagusele uue tehase avamisele oli eelnenud 2009. aasta majanduskriisis tootmismahu vähenemine. Selles kriisis lõpetas töö kolm tehast. Pertens meenutab, et varasema tootjate hulga taastumiseks kulus seejärel seitse aastat. „Praegune mahtude langus on 2009. aastaga võrreldes palju sügavam,“ nendib ta.
Teedeehitajad ütlevad, et sel aastal jääb asfalditootmine Eestis alla miljoni tonni. See tähendab, et kukume tootmismahu poolest 20 aasta tagusesse aega. Eelmise aastaga võrreldes väheneb asfalditootmine 30%. Aga see ei ole veel põhi.
Prognoosid näitavad, et vajadus ehitustoormete järele lähiaastatel suureneb. Samal ajal kasvavad ootused kestlikuks kaevandamiseks ning mineraaljäätmete taaskasutamiseks.
Tallinna Tehnikaülikoolis käivitus geoloogia ning ehituse ja arhitektuuri instituudi koostöös teadusprojekt, mille tulemusena plaanitakse vähendada ehitusmaterjalide defitsiiti, suurendada kvaliteetsete ehitusmaavarade varustuskindlust ja edendada ringmajandust. Projekt on osa riiklikust teadus- ja arendustegevuse programmist TemTA.
Ehitusmaterjalide nappus mõjutab eelkõige kiiresti arenevaid piirkondi, nagu Harju-, Tartu- ja Pärnumaa. „Probleemid tekivad seoses intensiivse ehitustegevusega, eriti taristuehituses. Lisaks sellele on vaja vähendada süsinikujalajälge, et saavutada kliimaeesmärke ning suurendada jäätmete taaskasutamist. Meie eesmärk on parandada materjalide kättesaadavust ja toetada kestlikumat kaevandamist,” ütles projekti juht, geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja Erik Väli.
Projekt keskendub kohalike ressursside väärindamisele ja alternatiivsete ehitusmaterjalide väljatöötamisele. „Uute ehitus- ja viimistlusmaterjalide loomiseks uuritakse savi ning teiste ringsete toormaterjalide esinemist ja omadusi, samuti nende kooskasutuse võimalusi inimtekkeliste materjalidega. Nii saame tulevikus vähendada ehitusmaterjalide tootmise ja kasutamise keskkonnajalajälge,” selgitas Väli.
Esimesi tulemusi on oodata 2025. aasta sügisel pärast välitöid. Väli sõnul uuritakse erinevate mineraalsete toormete füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning neist koostatakse andmebaas.
Neli ja pool aastat kestva projekti käigus loodetakse koos partneritega välja töötada lahendusi, mis oleksid rakendatavad nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. „Koostöö teadlaste ja ettevõtjatega on võtmetähtsusega, et leida jätkusuutlikke lahendusi, mis vastavad ehitussektori tulevikuvajadustele ja toetavad ressursisäästlikku arengut. Projekti tulemused mõjutavad maapõueressursside säästlikku ja kestlikku kasutust, mis aitab vähendada uute toorainete kaevandamise vajadust. See omakorda vähendab keskkonnamõjusid ja süsiniku jalajälge, sest ehitusmaterjalide nõudlus kasvab ja muutuvad regulatsioonid võivad teha hetkel veel majanduslikult vähemkasulikud lahendused peagi kasumlikuks,” lisas Väli.
Projekti „Ehitusmaavarad ja mineraalsed jäätmed: kestliku kaevandamise ning ringse väärindamise võimalused Eestis“ eelarve on 1 215 000 eurot. Projekti rahastab Eesti Teadusagentuur ning see on üks kolmest geoloogia instituudis elluviidavast TemTA (temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid) uurimisteemast. Projekti koostööpartneriteks on mitmed mäenduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted ning Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit.
Geoloogia instituut on geoloogia, maavarade ja mäendusalast kompetentsi koondav instituut tehnikaülikoolis. Instituudi teadlased tegelevad aluspõhjageoloogia, paleokeskkonna, kliima, meregeoloogia, maavarade, mäenduse ning ringmajandusega. Instituut vastutab Maa süsteemide ja maapõuerssursside õppekavade eest, arendab laboreid ning haldab Eesti suurimaid kivimikollektsioone.
“Mäekonverents 2024” toimub 22.-23.05.2024 Harjumaal, Saue vallas, Tuula külas uuel Hipodroomil koos Rasketehnikamessiga HEMA. Konverentsi osalejapaketti kuulub kahepäevane konverents, rasketehnika mess, hommikukohv, mõlemal päeval konverentsi lõunasöök ja samuti ka messiklubi õhtusöök Kochi Trahteris koos kultuuriprogrammiga.
Täpsem informatsioon ja päevakava SIIN ja konverentsile registreerimine: SIIN. Käesoleva seisuga on konverentsile ~100 registreerunut.
Mäekonverentsi osalemisel on võimalik saada 5,1 TP. Esimese päeva osalemine 3,2 TP ja teise päeva osalemine 1,9 TP. Teadmiste kontrolli ei toimu, osalemine tuleb kinnitada registreerimislehel oma allkirjaga päeva lõpus. TP on kinnitamisel Mäetehnikute ja mäeinseneride kutsekomisjoni poolt.
Miks osaleda Mäekonverentsil ja HEMA 2024 messil?
· Uuenduslikud ideed ja tehnoloogiad: Saate esimesena teada viimastest uuendustest ja tehnoloogiatest mäendusvaldkonnas. Messil esitletakse tipptasemel lahendusi ja tehnoloogiaid, mis võivad teie ettevõttele avada uusi võimalusi.
· Võrgustik ja ärikontaktid: Kohtuge valdkonna juhtivate ettevõtjate, spetsialistide ja ametnikega, luues uusi ärisuhteid ja võimalusi koostööks.
· Informatsioon ja teadmised: Kuulake esitlusi mäendusvaldkonna olulistel teemadel. Saate väärtuslikke teadmisi ning võimalust arutada ja jagada kogemusi teiste osalejatega.
· Ohutuskoolitus ja praktilised õppetunnid: Osaledes rasketehnika ohutusseminaril, saate värskendada oma teadmisi ja oskusi, mis on olulised töötajate ja keskkonna turvalisuse tagamisel.
· Eksklusiivne messiklubi: Liituge HEMA messiklubiga, mis pakub võimalust lõõgastuda ja suhelda pärast konverentsipäeva lõppu. See on suurepärane võimalus luua lõdvestunud õhkkonnas uusi kontakte ja jagada muljeid päevast.
Transport ning ööbimine:
Konverentsist osavõtjatele on organiseeritud tasuta buss. Täpsem väljumisaeg Tallinnast ning tagasi on veel selgitamisel. Anname uue info teile teada.
Arvestades HEMA messiklubi toimumiskohta, on HEMA 2024 ametlikuks majutuspartneriks hotellid Hestia Hotel Europa (400m Kochi Trahterist) ja Hestia Hotel Seaport (Kochi Trahteri vahetus läheduses). HEMA majutuse eripakkumine: Koodiga CAMP-MESS saab soodustust kuni 26% päevahinnast. Broneerimiseks tuleb kood CAMP-MESS sisestada www.hestiahotels.com kodulehel, valides hotelli (Hestia Hotel Seaport või Hestia Hotel Europa). Koodi kehtivuse periood on 21.-25.05.2024.
Kui soovite anda oma panuse ürituse korraldamisse ning esile tõsta oma ettevõtet sponsorina, siis on võimalik registreerida oma sponsorlus veebivormi kaudu SIIN.
