„Mis toimub? Aigar Palm veab jälle kruusa, kuigi keskkonnaamet keelas selle ära!” kohkusid Urvaste valla Ruhingu küla elanikud, kui sel esmaspäeval hakkasid kruusaautod taas läbi küla voorima.
Külarahvas oli uskunud, et nende võitlus tiigi kaevamise sildi all liiva- ja kruusaäri ajava nipimeistriga lõppes võiduga 16. veebruaril. Keskkonnaamet otsustas siis, et Ruhingu külas aastaid kirgi kütnud „tiik” on siiski kaevandus ega andnud kaevandajale uut kaevise teisaldamise ehk liiva-kruusa väljavedamise luba. Tegu oli Eestis esimese sellise otsusega, mida aitas teha uus maapõueseadus (§ 97 lõige 7 punkt 4).
Keskkonnaamet põhjendas toona oma otsust sellega, et mitme aasta jooksul ehitusärimehe Aigar Palmi tegevust jälgides sai selgeks, et mees on teinud enda maale kaevanduse, mitte ei kaeva kaht hiidtiiki, nagu ta ise on väitnud. Kaevandamist tõendasid ameti hinnangul tiikide jaoks ebausutavalt suured augud (plaanis oli umbes 2 ha suuruselt maa-alalt välja võtta 67 550 m³ kaevist), pikk kaevamisaeg, kvaliteetsema ehitusmaterjali väljasorteerimine, kruusa vedamine tee-ehituseks sobilikul ajal jne.
Aigar Palm keskkonnaameti veebruarikuise keelduva otsusega aga ei leppinud ja esitas 17. märtsil Tartu halduskohtule kaebuse, milles nõudis keskkonnaameti korralduse nr 1-3/17/382 tühistamist. Tartu halduskohus võttis tühistamiskaebuse menetlusse.
Asjade edasine käik oli aga juhtumiga kursis olevate inimeste jaoks jahmatav…