TalTech geoloogia instituut annab teada, et järgmisel nädalal, 27.novembril kell 15:00 toimub TalTech geoloogia instituudi seminari raames Kalev Ruberg külalisloeng teemal “Tehnoloogia ja innovatsioon mäetööstuses: kuhu edasi?”.
Kalev Ruberg töötas pikka aega ühes maailma suurimas kaevandusettevõttes Teck Resources https://www.teck.com/ , kus tema ülesandeks oli juhtida digitehnoloogiate arendamist. Teck Resources tegeleb metallide kaevandamise ja tootmisega, sealhulgas tsink, vask, kuld, hõbe jt. Peamised kaevandused asuvad Kanadas, Amereerikas ja Ladina-Ameerikas. Ettevõtte eesmärgiks on maavarade vastutustundlik ja jätkusuutlik kaevandamine, kasutades selleks innovatiivseid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ning minimeerides kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Kalev Ruberg on avaldanud üle 30 teadusartikli ja. 2018. aastal nimetati ta CIM Magazine 2018. aasta „Names to Know“ nimekirja.
Võimalik on osaleda geoloogia instituudis kohapeal, ruumis GEO-122 või kuulata ettekannet veebi vanendusel, LINK osalemiseks SIIN.
Loengul osalemine (nii kohapeal kui veebi vahendusel) annab 1,5 TP (täiendkoolituse punkti).
Karin Robam, karin.robam@taltech.ee, Phone: +372 620 3048
Tallinna Tehnikaülikool – TalTech , Geoloogia instituut
Käimasolevad ehitusmaavarade maakondlikud teemaplaneeringud panevad aastakümneteks paika kaevandamise asukohad, võimalused ja muudavad märgatavalt maavarade kaevandamise senist praktikat, kus planeeritud ühtne lähenemine puudus.
Möödunud sügisel viitas Riigikontroll oma aruandes ehitusmaavarade (liiv, kruus, lubjakivi) kriitilisele tasemele Harju-, Rapla- ja Pärnumaal just Rail Balticu jt suurte taristuprojektide seisukohalt. Sisuliselt tähendab see, et vähem kui kümneaastases perspektiivis lõppevad Eestis teatud piirkondades mõnede kriitiliselt tähtsate ehitusmaavarade kaevandatavad varud.
Seega seisame dilemma ees: kas leida kaevandatavad maavarad ühiskonna arenduste varustamiseks kokkulepete alusel või hakata puuduolevat välismaalt kallimalt eksportima. Viimane aga annaks järjekordse tõuke kohaliku elu kallinemisele ning tõstaks transpordist tulenevat mõju. Kuidas ehitusmaavaradega täpsemalt edaspidi toimetada, pannaksegi paika teemaplaneeringutega.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Harry Kuivkaevu sõnul puudutavad teemaplaneeringud ainult ehitusmaavarasid ja turvast ehk valdavalt materjale, mida kaevandatakse maapinna peal ja millest on suurte ehitus- ja taristuprojektide tõttu käes või kohe saabumas nappus.
Teemaplaneeringud ei puuduta põlevkivi, fosforiidi ega muude maavarade kaevandamist.
Planeeringuprotsessi veab Rahandusministeerium, aga töörühmas on ka Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, konsultatsioonifirma Skepast & Puhkim, geoloogiaeksperdid Steiger Inseneribüroost ning planeeringus esmakordselt on kogu selle vältel arvestatud kaasamise konsultandi vajalikkusega.
Esimesena algatati teemaplaneering Harju maakonna kohta ning sellega on jõutud kõige kaugemale. Rahandusministeeriumi regionaalplaneerimise nõunik Alan Rood selgitas, et Harju maakonnas on kaevandatavate varude seis kõige kriitilisem, samas nõudlus suurim ja maavarade esinemine küllaltki hästi läbi uuritud. Teemaplaneeringu alusinfoks on Eesti Geoloogiateenistuse uuring, kust selgub, milliseid maavarasid üldse leidub ja kus need asuvad. Need uuringud on praegu tehtud Harju, Rapla ja Pärnu maakonna kohta.
Tänavu aasta alguses algatas Vabariigi Valitsus maavarade teemaplaneeringu ka Rapla ja Pärnu maakonnas. „Rapla maakond ja Pärnu maakond olid järgmised maakonnad, millele valmis geoloogiateenistuse uuring maavarade leviku kohta. See on ka üks tegur, mis määras, millistes maakondades järgmisena teemaplaneeringut koostama asuti. Ka selles planeeringus käsitletakse eelkõige ehitusmaavarasid: liiv, kruus, lubjakivi, dolokivi, lisaks ka turvast,” sõnas Rood.
Praegune seis korrastub
Seni ei ole olnud ühtset süsteemi ehitusmaavarade kaevandamise tuleviku planeerimise osas. Sellepärast tuli ette olukordi, kus kohaliku omavalitsuse tasemel puudus teadmine, kus, millises järjekorras, millal ja kuidas kaevandatakse. Nii võiski tekkida situatsioone, kus kaevandamisega häiriti kohalikke elanikke või ei olnud ettevõtetel võimalik tööd kuigi pikalt ette planeerida.
Nii võiski tekkida situatsioone, kus kaevandamisega häiriti kohalikke elanikke või ei olnud ettevõtetel võimalik tööd kuigi pikalt ette planeerida.
Pikk planeerimine on aga kaevandamisel võtmekoht. Näiteks kui kaevandamise asukoht on paika pandud ja on teada, et seal 20 aasta pärast kaevandama hakatakse, saab lähikonnas asuvate majade ja tulevase karjääri vahele istutada metsa, mis vähendab kohalike elanike häirimist kaevandamistegevustega. Samuti saab maandada tolmu ja müra levikut ning aegsasti tegeleda ka maastikulise planeerimisega, et elanikke visuaalselt mitte häirida.
Rood ütles, et planeeringute koostamise eesmärk on tuua kokku eri osapooled, luua platvorm, kus oleks võimalik omavahel läbi rääkida, lahendada kogunenud probleemid ja arvestada osapoolte huvidega järgmiste kaevandamisalade planeerimisel. „See ongi planeerimise põhiülesanne: erinevad huvid saavad kokku ja siis leitakse kesktee. Kohtumistel kohalike omavalitsuste esindajate ja elanikega on olnud näha, et kõik osapooled mõistavad sellise kokkuleppe vajalikkust,” märkis ta. „Seega planeeringu tulemusena saaksid ettevõtted ja riik selguse maavara kaevandamise võimalikkusest ning elanikkond kindluse oma tulevikuplaanide jaoks. Planeeringu valmides peaks olema selge, millised on maardlate kasutusele võtmise piirangud või keelud, millal ja millises järjekorras saab neid kasutama hakata.”
Harry Kuivkaev lisas, et maavara kasutusele võtmise piirangud tulenevad eelkõige erinevate maakasutusviiside ja keskkonna kitsendustest ning elupiirkondade läheduses asumisest. Ta rõhutas, et teemaplaneering ei anna võimalust alal kohe kaevandama hakata, vaid sellele peab ikkagi eelnema loamenetlus ja mõjude analüüs.
Vastasseisu loob tihti teadmatus
Enamasti räägitakse kaevandamisest siis, kui jutuks tuleb kohalike elanike vastuseis. Rood ütles, et Harjumaa planeering on läinud sujuvalt, sest rakendatakse uut kogukondade kaasamise kultuuri. „Vastasseisu aluseks on tihti konkreetsed mured, mis vajavad selgitamist ja läbiarutamist. Näiteks öeldakse, et „majad on kaevandamise pärast mustad”, aga tegelikult võib see tähendada, et veoautosid ei pesta korralikult või toimub vedu mööda tolmavaid teid,” rääkis Rood. „Inimene ei oska kohe insenerikeeles oma muret väljendada, meie eesmärk on seda mõista ja probleem lahendada. Tegelikult ollakse diskussiooniks valmis.”
Kommunikatsiooniekspert Julia Piilmann lisas, et Harju teemaplaneeringu ilmselt kõige keerulisem etapp seisab ees selle aasta lõpus ja järgmise alguses, kui Harjumaal saavad kõik alad kaardistatud ja hakatakse tutvustama planeeritavaid kaevandamise asukohti. Juba praegu on lehel www.harjumaavarad.ee väljas esialgne kaart Harjumaal leiduvate maavarade kohta. See kaart hakkab ajas täienema selle järgi, kuidas edeneb teemaplaneering. Ideaalis võiks 30aastase perspektiiviga Harju maavarade teemaplaneering valmis saada aastal 2025.
Aina keerulisemaks läheb elu neil, kes kehtivatest keskkonnareeglitest lugu ei pea, sest nüüd hoiab Keskkonnaamet neil silma peal ka mehitamata vee- ja õhusõidukitega.
Lisaks juba tavapärastele mehitamata õhusõidukitele on kasutusel ka allveedroonid.
„Keskkonnaamet kasutab ligi 50 mehitamata õhusõidukit nii järelevalves operatiivselt objektide ülevaatuseks kui ka planeeritud lendudena objektide mõõdistamiseks,„ ütleb Keskkonnaameti IKT peaspetsialist Janar Aleksandrov. „Amet on varustanud troonidega kõik oma kontorid ja koolitanud ligi 70 pilooti. Droone kasutataksegi oma töö lihtsustamiseks ja ressursi kokkuhoiuks.“
Enamasti on eesmärgiks saada objektist terviklik ülevaade, aga ka koguda infot näiteks jäätmete mahtudest, metsaraie puhul raiepiiridest, metsakahjustusega aladest, kaevandatud alade mahtudest jms. Samuti saab droone kasutada võõrliigi kasvukohtade tuvastamiseks ja alade kaardistamiseks, poollooduslikel kooslustel teostatud tööde kontrolliks ning ka ehituskeeluvööndis ebaseaduslike ehitiste tuvastamiseks jne.
KONTROLL. Kalana jahisadama ehitus oli lubatud sadamabasseini osas kuivmeetodil aastaringselt ning faarvaatri osas olid tööd lubatud ajavahemikus 1. juulist kuni 15. oktoobrini. Drooniga kontrolliti loa tingimuste täitmist. Foto: Märt Kesküla
„Edulugusid droonide kasutamisest saame tuua pea igal alal, kus need on kasutusele võetud,„ ütleb Aleksandrov. „Aga kindlasti on droonidest suur abi just neis valdkondades, mis nõuavad suurte alade läbikäimist ja andmekorjet, kuid ka raskesti ligipääsetavates kohtades.“
Drooni kasutamine hoiab kokku ressurssi, ent nende kasutamisel esineb ka miinuseid. Drooni kasutamisel tuleb jälgida ilma, et tundlikku aparaati mitte kahjustada ning ka seda, et fotod ja videod oleksid kvaliteetsed.
DROON VEE ALL. „Sellest aastast on Keskkonnaametis kasutusel ka täisvarustuses allveedroonid, see tähendab kaasa arvatud valgustid, käpad, kaamerad, sonarid ja muu,„ räägib Aleksandrov. „Allveedrooonid võimaldavad navigatsiooni- ja ka jääaluse püügi perioodil saada püügivahenditest ülevaadet.“
ALLVEEDROON jõe kaldal pärast sukeldumist. Mudel Chasing M2 PRO koos elektroonilise kaablikerija E-reel ja transpordikohvriga. Foto: Ott Aid
„Allveedroonide peamiseks ülesandeks on abistada kalakaitseinspektoreid merel ja lõhejõgedel läbiviidavas järelevalves,„ selgitab Keskkonnaameti Harjumaa büroo juhtivinspektor Ott Aid. „Varem on ette tulnud juhuseid, kus röövpüügiga tegelevad isikud uputavad karistuse vältimiseks vahetult enne kontrolli ebaseaduslikult püütud ja sumpa pandud kalad või püügivahendid. Sel juhul võimaldab ja kiirendab allveedrooni kasutamine asitõendite kogumist ka sügavamas vees, kus see oleks muidu välistatud või väga aeganõudev.“
„Lisaks võimaldab droon teostada järelevalvet nendel jõelõikudel, kus on esinenud probleeme ebaseaduslike silmupüügivahenditega,” jätkab Aid. „Kui viimased paiknevad veekogu põhjas, ei ole need tavapäraste töövõtete kasutamisel ehk tragi vedamisel mööda veekogu põhja alati 100% avastatavad. Talve saabumisel ootavad allveedroone ees katsetused jääaluse kalapüügi kontrollimisel Pärnu lahe piirkonnas, et teha kindlaks, kas juhul, kui avastame jääkattes suuremad inimese tekitatud augud, pole mitte tegemist ebaseadusliku püügiga tähistamata nakkevõrkudega jää all. Sellisel juhul võimaldab troon läbi otsida suhteliselt suure raadiusega ala kahtlust äratatavate jääavauste all. Selgituseks veel, et tihti ei kasuta ebaseaduslikku püüki tegevad isikud mingit märgistust ega ka nööre püüniste ja jääkatte vahel. Seega tuleb otsinguid teostada drooni või spetsiaalse talvise tragi abil, mida kutsutakse linnuks.
MERIFORELLID JÕES. Merest jõkke naasnud ja kudemise ootel meriforellid uudistamas Keskkonnaameti allveedrooni. Tundub, et allveedrooni kasutamine ilma lisavalgustuseta ei häiri kuidagi kalade tavapärast toimetamist. Foto: Ott Aid (kaader oktoobris Harjumaal lõheliste kudejões allveedrooniga jäädvustatud videost)
Droonide kasutamise osas on olnud arutelu lisaks kalakaitsele ka teiste valdkonna inspektoritega. „Tulevikus ei saa välistada droonide osalemist uputatud reostusallikate tuvastamisel,„ ütleb Aid. „Näiteks läbi jää vajunud autovrakkide tuvastamisel, millega on hakkama saanud talvistel veekogudel „driftijad„ ja rallitajad, või uputatud jäätmete otsimisel.“
Lisaks nende keskkonnakaitselisele ja peamisele eesmärgile on droonidel tulnud paaril korral tegeleda ka mereohutusega Keskkonnaameti ujuvaluste puhul, mille põhja ja sõukruvi seisukorda saab ohu kahtluse korral allveedrooniga kontrollida.
LIIGUB KAABLI OTSAS. Allveedrooni juhtimist võrdleb Aid tavalise õhus lendava drooniga, see pole kindlasti mitte keerulisem ja on lihtsasti õpitav. Juhtimisega saab edukalt hakkama üksainus operaator, ent lisaekraanide abil võib töötada ka kahe-kolmeliikmelise meeskonnana.
Lendavate droonide juures on seni kõige suuremaks miinuseks olnud akude kestvus. Allveedroonide akude mahtuvus ületab aga tavakasutajate seas levinud õhudroonide oma mitmekordselt.
JÕEL. Kalda veekaitsevööndite kontroll ja kaardistamine drooniga.Foto: Tiit Rahe
Meres on allveedrooni töökaugus piiratud drooni ja juhtpulti ühendava 200-meetrise kaabli pikkusega, sukelduda suudab aparaat kuni 150 meetri sügavusele. Tootja sõnul on võimalik kasutada ka pikemat kaablit. „Meie suurimad sügavused on seni jäänud paarikümne meetri juurde,“ selgitab Aid.
Allveedroon on paraku juhitav vaid kaabli kaudu, sest vee all signaalid tavaliselt ilma juhtmeta ei levi. „Mõneti on see hea – nii ei jää kallihinnalisest tehnikast ilma, sest juhtmest kannatab drooni ka veest välja tõmmata„ selgitab Aid. „Samas on juhtme sisse-välja kerimine ja selle võimalik takerdumine ringiliikumisel töötegemisel natukene piiravaks teguriks. Olles mõlemat proovinud, soovitan, et võiks soetada kaablit ise elektrooniliselt sissekeriva pooli, mitte manuaalse.“
„Kõige enam seab piiranguid allveedrooni kasutamisele nähtavus,„ tõdeb Aid. „Veekogu läbipaistvus määrab ära, kas seal on üldse võimalik tööd teha. Ka meres võib juhtuda, et vesi on pärast torme nii sogane, et nähtavus piirdub vaid meetriga. Halva nähtavuse korral ei aita tavaliselt ka lambi kasutamine, kuna hõljuvatelt osakestelt peegeldub valgus tagasi kaamerasse ja nähtavus halveneb veelgi.“
Järvedel ja merel töötamine on üsna sarnane, ent jõgedega läheb lugu keerulisemaks. „Jõgedes on tugev vool ja palju takistusi, kuhu droon ja selle juhe võivad kinni jääda,„ sõnab Aid. „Samuti teeb töö raskemaks pidevalt muutuv pinnareljeef: kurvid, sügavad ja madalad kohad, kivid, kärestikud ja aeglasema voolu lõigud jne. Senine kogemus näitab, et jõgedes pikematel distantsidel töötades võiks operaatoril olla ka vastav varustus (ujumismask või -prillid, kuiv ülikond, soojad riided) ja valmidus ise droonile järele minna, et kaablit vajadusel vette langenud puude ja muude sarnaste takistuse vahelt vabastada. Võimalik, et seda rolli täidaks ka väike kummipaat või kanuu/kajakk.“
Kõige parem on allveedrooniga töötada meres, ütleb Aid. Seal pole kinnijäämise ohtu ja alati on võimalik saavutada trooniga visuaalne kontakt, kui sellega pinda tõusta. Samuti on vee läbipaistvus parem kui teistes veekogudes. „Kõige huvitavam on drooniga töötada jõgedel ja järvedel, kus on vahelduvam põhi ning rohkem kalu ja taimi,„ hindab Aid. „Kõige keerulisem on töö jõgedel ning väga tumeda veega jõgedes lausa välistatud, samuti ei saa drooni kasutada väga kiires voolus.“
Drooni on jõutud juba kaasata lõheliste järelevalvesse, kus küll ebaseaduslikke püüniseid ei avastatud. Aparaadi roll piirdus jõkke tõusnud ning kudemiseelselt madala veeseisu tõttu ootele jäänud lõhede ja meriforellide arvukuse kohta info kogumisega. See võimaldas suunata rohkem järelevalveressurssi just nendesse lõikudesse, kus kalad ülesvoolu valitsenud kehvade veeolude tõttu enim kogunesid. Seal oleks ka võimalik kahju keskkonnale röövpüügi suurim. „Märkasin, et kui kasutada drooni ilma lisavalgustuseta päevasel ajal, ei näi see kuidagi kalu häirivat ja nad pigem tunnevad selle vastu huvi,” ütleb Aid.
Et allveedroonid on soetatud selle aasta teisel poolel, pole seni vaid tänu neile veel kedagi väärteolt tabatud või olulisi tõendeid fikseeritud. „Loodame, et droonid saavad ennast veel rohkem tõestada näiteks algaval jääaluse püügi hooajal,” sõnab Aid.
MTÜ Eesti Mäeseltsi 2023 konverentsi päevakava Kaevandades teadmisi ja vastutust: mäendusharidus jätkusuutlik tulevik Aeg ja toimumiskoht: 26.05.2023, LaSpa Laulasmaa konverentsikeskus Registreeri ennast siin: REGISTREERIMINE 8.00 Buss väljub Tallinnast, TalTechi juurest 8.30 – 9.00 Registreerimine, tervituskohv 9.00 – 9.05 Avasõnad 9.05 – 10.30 MTÜ Eesti Mäeseltsi üldkoosolek Päeva hommikune kava – Mäendusharidusest 10.30 – 13.30 Erinevad haridusteemalised ettekanded.
“Mäendusharidusest, rahvusvahelisest koostööst ja tulevikusuunad Eestis” Olle Hints. “Mäendushariduse ja -töö kogemused välismaal” Andres Küüsmaa. Paneeldiskussioon teemal “Mäendushariduse väljakutsed ja võimalused“ 13.00 – 13.30 Lõunapaus Päeva pärastlõunane kava – Jätkusuutlik kaevandamine Eestis 13.30 – 16.00 Erinevad ettekanded jätkusuutlikkuse ja kaevandamise
sotsiaalsemõju teemal. “Jätkusuutlik ja heitmete vaba kaevandamine” Hando Rand Paneeldiskussioon teemal “Jätkusuutlik kaevandamine: võimalused ja väljakutsed Eestis“
Markšeideritöö kord – markšeideritööde dokumentatsioon. Markšeideritööd reguleerivad nõuded: seadused, määrused ja kutsestandard. Markšeidermõõdistamise modelleerimise ja arvutamise alused. Lektor: Allan Koger, Inseneribüroo Steiger OÜ
11:15 – 12:15
Droonimõõdistused – drooni kasutamise seadusandlus, drooni lennutamise nõuded. Fotogramm-meetrilised ja LiDAR mõõdistamise süsteemid,erinevused ja võimalused, viimased arengud – töökindlus, eelised ja puudused. Lektor: Vaiko Veeleid, Hades Geodeesia OÜ
13:00 – 14:00
LIDAR mõõdistamine droonilt – mõõdisamise praktilised kogemused; mõõdistuste visualiseerimine, tulemuste täpsus. Lektor: Tauri Põldema, Maido Ridalaan – J.Viru Markšeideribüroo OÜ
14:15 – 15:45
Kaevandatud maavaravarude deklareerimine, peamised probleemid ja vead deklareerimisel. Maavara kaevandamisõiguse tasu deklaratsioon ja maavara kaevandamise mahu aruanne. Lektor: Marite Kungla, Keskkonnaministeerium
16:00 – 17:00
Varajase hoiatuse süsteem SILLE ja kaugseire. Lektor: Oliver Stimmer, Datel AS
9.novembril 2023 korraldab TalTech Geoloogia instituut täienduskoolituse teemal “Ringmajanduse ja rohepöörde trendidest lähtuvad keskkonnahoidlikud tehnoloogiad”. Täiendkoolituse programm on lisatud manuses. Pärast täiendkoolitusel osalemist tuleb sooritada arvestus veebis.
Täiendkoolitus 11TP, TP on Mäetehnikute ja mäeinseneride kutsekomisjonile kinnitamiseks saadetud.
Ringmajanduse ja rohepöörde trendidest lähtuvad keskkonnahoidlikud tehnoloogiad
9 november 2023
Sihtgrupp: mäeinsenerid, mäetehnikud ja projekteerijad, siduserialadel spetsialistid, teised asjahuvilised. Toimumiskoht: TalTech, Ehitajate tee 5, õppehoone U06A, ruum 209 PÄEVAKAVA 08:50-09:00 Avasõnad – Olle Hints, TalTech Geoloogia instituut 09:00-10:30 Inimtegevuse mõjust keskkonnale, kliima soojenemisest ja kasvuhoonegaasidest. Keskkonna ja kliima areng ning selle muutumine – kas ja kuidas saab toimunud muutuste mustri põhjal ennustada tulevasi muutuseid? – Siim Veski, TalTech Geoloogia instituut
10:40-12:10 Põlevkivi ressursi kasutamine, põlevkivi ja tekkivate kõrvalproduktide väärindamine, põlevkivitööstuse CO2 püüdmine ja EL kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkus. – Alar Konist, TalTech Energiatehnoloogia instituut
12:10-12:50 Lõunapaus 12:50-14:20 Maapõueenergia kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiigi kasutamine – geotermaalenergia, maapõue energiasektori hetkeseis, arengud ja uuringud. – Aivar Auväärt, Eesti Geoloogiateenistus
14:30-16:00 Rohetuleviku tehnoloogiad ja trendid. Tuleviku kütused ja vesiniku tootmine
taastuvallikatest. – Allan Niidu, TalTech, Virumaa kolledž
16:10-17:10 Maapõueressursside heaperemehelik ja otstarbekas kasutamine. – Rutt Hints,
TalTech Geoloogia instituut
LISAINFO Täienduskoolitus 11TP, TP on Mäetehnikute ja mäeinseneride kutsekomisjoni
kinnitamisele saadetud. Osalustasu: 339 EUR; MTÜ Eesti Mäeselts liikmetele 309 EUR. Palun lisada märge kui oled MTÜ Eesti Mäeseltsi liige. Koolitus toimub vähemalt 10 osaleja korral. Registreerimine hiljemalt 06.11.2023, karin.robam@taltech.ee, tel 620 3048.
Kolme Balti riigi geodeedid tähistavad ülemaailmset geodeetide päeva 21. märtsil fotovõistlusega. Palume geodeetidel, maamõõtjatel ja teistel meie valdkonna inimestel teha oma tööst just sellel päeval (21.03.2023) mõni hea pilt. Pilt võib olla tehtud mõõdistustöö tegemisest, huvitavast objektist looduses või ehitusplatsil, kontoritööst või muust. Palun laadige foto üles, märkige selle asukoht kaardil, lisage objekti nimetus, toiming, mida teete, ja lühike kommentaar. Pildid palume üles laadida nädala jooksul kuni 28.03.2023 siin
Eesti, Läti ja Leedu geodeetide ühingud EGÜ, LMB ja LMA valivad välja parimad pildid ja annavad 3 parima foto autorile auhinnad. Parim foto valitakse ajakirja “Geodeet” kaanefotoks.
Head geodeetide päeva!!! Eesti, Läti ja Leedu geodeetide ühingud!
1938. aasta sügisel algas Tallinna Tehnikaülikoolis mäeinseneride koolitamine ning maapõue-alane uurimistöö. 85 aasta jooksul on mäenduse, geotehnoloogia või geoloogia eriala lõpetanud üle tuhande spetsialisti, kes on andnud olulise panuse Eesti majandusse ning mäe- ja maateadusesse. Vajadus maavarade järele on aastatega muutunud, kuid teadmised maapõuest ja oskused seda jätkusuutlikult kasutada on täna ja homme sama aktuaalsed nagu 85 aasta eest.
Kutsume kõiki huvilisi osalema aastapäevakonverentsil ja arutelus mäenduse, geoloogia, jätkusuutliku maapõuekasutuse ning kliimaneutraalse tuleviku teemadel.
KONVERENTSI KAVA
13.30 – Tervituskohv
14.00-14.15 Avasõnad ja sissejuhatus: teadusprorektor Tiit Lukk, instituudi direktor Olle Hints
14.00 – Mäenduse ajaloost, õppetööst, jätkusuutlikust kaevandamisest, kliimast ja kasvuhoonegaasidest
Lühiettekanded:
Enno Reinsalu, emeriitprofessor
Henri Suomalainen, üliõpilane
Tony Hand, jätkusuutliku kaevandamise projektijuht
Rutt Hints, vanemteadur
Siim Veski, professor
15.30 – Paneeldiskussioon
16.00 – Paus
16.30 – Mäenduse ja mineraaltoormete perspektiivid Eestis, Euroopas ning maailmas
Lühiettekanded:
Helena Gailan, Kliimaministeerium
Sirli Sipp Kulli, Eesti Geoloogiateenistus
Vesta Kaljuste, Energiasalv Pakri OÜ, Eesti Mäeselts, doktorant
Tarmo All, Eesti Energia
Erki Niitlaan, Inseneribüroo STEIGER, Eesti Turbaliit
