Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis valmis turbauuringute digiandmebaas, mis paku infot turbaalade ja turba omaduste kohta.
Alates 1960. aastast kogutud ja käsitsi arhiveeritud andmed on nüüd digitaalselt kõigile kättesaadavad.
Digiandmebaasi eestvedaja TTÜ dotsendi Mall Orru sõnul võeti kaks aastat kestnud turba andmebaasi loomise projekt ette selleks, et muuta Geoloogiafondis seni käsikirjaliste aruannetena arhiveeritud andmestik kõigile huvilistele kättesaadavaks ja mugavalt kasutatavaks.
Põhiosa andmebaasi infost pärineb Eesti Geoloogiakeskuse uuringutest aastatel 1960-1990.
“Täna saab andmebaasist detailse ülevaate enam kui 10 000 turbaproovi ja -analüüsi kohta. Näiteks saab andmebaasist infot nii turbakihi paksuse, kütteväärtuse, botaanilise koostise, tuhasuse, happesus, niiskuse, lagunemisastme, kahjulike elementide kui ka humiinainete sisalduse kohta kolmes piirkonnas – Harju-, Rapla ja Pärnumaal,” selgitas Orru.
“Lisaks digistasime ja geografeerisime 145 uuringuala plaani, et andmeid saaksid kasutada nii ettevõtjad, keskkonnaspetsialistid, arengukavade koostajad, teadlased kui ka riik, kes haldab maapõueressursse läbi Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,” lisas Orru.
Andmebaas aitab kaasa nii traditsiooniliste (nt aiandus, küte) kui ka alternatiivsete (nt absorbendid, filtrid, balneoloogia) turbakasutuse arendamisele ning võimaldab viia läbi teadusuuringuid.
Turbauuringute andmebaas on kõigile huvilistele vabalt kättesaadav veebirakendusena. Samuti saab andmeid tabelkujul või GIS-failidena alla laadida.
Andmebaasi loomiseks vajalik metoodika töötati välja koos Maa-ameti geoloogia osakonnaga, et digiteeritud info ühilduks geoloogilise kaardistamise andmestiku ja keskkonnaregistriga.
Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning lisaks Mall Orrule osalesid projektis TTÜ geoloogia instituudist Monika Aarniste ja professor Olle Hints. Jätkuprojektina plaanib TTÜ koondada ja digitaliseerida ka ülejäänud 12 maakonna turbauuringute tulemused.
TTÜ geoloogia instituut kuulub tehnikaülikooli loodusteaduskonda ning ühendab loodusteadused ja inseneriõppe ning koolitab mäetööstuse ja geoloogia spetsialiste. Samuti uurivad instituudi teadlased, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende jätkusuutlikuks majandamiseks.
Uudise allikas: www.delfi.ee, 11.06.2018, 07:21
