Lugupeetud EMTELi liikmed,

Oma tänasel istungil võttis Riigikogu vastu otsuse, millega kinnitas “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050”. Otsuse poolt hääletas 79 ja vastu oli 7 saadikut (EKRE fraktsioon).

Alljärgnevalt teile tutvumiseks selle otsuse eelnõu teise lugemise stenogramm.

10:09 Riigikogu otsuse “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” eelnõu (410 OE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” eelnõu 410 teine lugemine. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni aseesimehe Kalle Pallingu!

Kalle Palling

Austatud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 20. märtsil k.a. Esimene lugemine lõpetati 19. aprillil ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 4. mai k.a kell 16.00. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja teised komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon on otsustanud esitada eelnõule kaks muudatusettepanekut. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on eelnõu käsitletud komisjoni istungil kahel korral, sealosas 2. mail ja 15. mail. 2. mai komisjoni istungil osalesid Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Keskkonnaõiguse Keskuse, Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Riigikontrolli, Eesti Taastuvenergia Koja ning Eesti Energia AS-i esindajad, kes olid esitanud omapoolsed ettepanekud eelnõu muutmiseks. Samuti osalesid Keskkonnaministeeriumi esindajad. 15. mai komisjoni istungil osalesid Keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna esindajad, arutati Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Energia AS-i esitatud ettepanekuid eelnõu muutmiseks.
Lühike ülevaade siis nendest muudatusettepanekutest. Muudatusettepanek nr 1. Antud komisjonipoolse muudatusettepanekuga jäetakse eelnõu pealkirjast välja sõna “heakskiitmine” ja tekstis teine lause on järgmises sõnastuses: “Kiita heaks maapõuepoliitika põhialused aastani 2050.” Antud muudatusettepanek tuleneb riigieelarve seaduse § 20 lõikest 1, mille kohaselt võtab Riigikogu vastu poliitika põhialused, mitte ei kiida neid heaks. Ja teise muudatusettepanekuga muudetakse eelnõu jaotise 2 teise lõigu esimest lauset ja asendatakse selles sõna “taastaks” sõnaga “korrastaks”. Varasem sõnakasutus võis tekitada vale arusaamist, et tuleb taastada kaevandamiseelne olukord, mis ei ole alati võimalik ja ka vajalik. Eelnõusse, nagu tavaliselt, on tehtud mitmeid keelelisi täpsustusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ning ettepanekud. Keskkonnakomisjon otsustas oma 15. mai istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh teilegi, lugupeetud ettekandja! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja

Lugupeetud eesistuja! Head parlamendiliikmed! Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ning koostöös teiste ministeeriumide, riigiasutuste ja paljude huvirühmadega koostati arengudokumendi maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 eelnõu. Selle dokumendiga määratletakse seni puudunud riigi pikaajaline maapõue kasutamise ja kaitse visioon ning selle elluviimist toetavad põhimõtted ja arengusuunad. Maapõuevaldkonna killustatuse ja ühtse poliitikaraami puudumise tõttu pole seni Eesti ühtset ja terviklikku nägemust valdkonna arendamiseks olnud. Maapõuepoliitika põhialuste koostamisega on soov määrata Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku roll ja huvi maapõue uurimisel, maapõue ja maavarade kasutusse andmisel ning kasutamisel. Maapõuepoliitika põhialusteks peetakse maapõue ja maapõue ressursside all silmas kogu maapõue potentsiaali, maavarasid, maapõue kui maatuge, mis on vajalik maakatte säilimiseks ja hoidmiseks, ehitise kandmiseks ja loodusobjektide ning mälestiste kaitse tagamiseks. Maapõue kui ehituskeskkonda, mis on kasutatav allmaarajatiste tunnelite, mahutite jne ehitamiseks, põhjavett ja maapõue soojust.
Milline on siis see visioon, millest on põhimõtteliselt ministeeriumide vahel kokku lepitud? Maapõue ja seal leiduvad loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja ka julgeoleku aspekte. Üleriigiline eesmärk kõlab alljärgnevalt. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõue ressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursi tõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja! Otsekui maapõuest kostub pidevalt jutukõminat, mis teeb ettekandja ideede edasikandmise teieni küsitavaks. Palun veel kord: jälgime ja kuulame ettekandjat! Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja

Jaa. Olemegi jõudnud arengusuundade juurde, mis on ka siit puldist mõistlik maha öelda. Olulisemate arengusuundadena tõstaksin esile maapõuealaste uuringute ja baaskaardistamise kava koostamist ning elluviimist, riigitulu võtmise ja jaotamise mehhanismide ülevaatamist, ressursside kasutamise välismõjude ajakohase kompenseerimise tagamise nõuet kasutada ressurssi, ohustamata inimeste tervist ja halvendamata heaolu, rakendades samal ajal leevendusmeetmeid ka häirivatele mõjudele ning ettevõtete suunamist keskkonnasäästliku ja innovaatilise tehnoloogia ning ringmajanduse põhimõtete poole.
Valdkonna jätkusuutlikkuse kontekstis peame väga oluliseks ka õppe-, teadus-, rakendus- ja arendustegevuse korraldamist parimal moel ning panustamist avalikkuse teadlikkuse tõstmisse. Läbiva põhimõttena on määratletud riigi roll ja initsiatiivi valdkonna arengu tagamiseks ja vahepealsest madalseisust ülesaamiseks. Otsesemalt haakub sellega valdkondlike ülesannete jagamine Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel, aga ka riikliku geoloogiateenistuse moodustamine, mis võimaldab muuhulgas ellu viia varem märgitud uuringute, kavade koguda ja pakkuda valdkondlikku infot ning nõustamist nii riigile kui erasektorile tervikuna.
Rakendamise kohta mainin lõpetuseks ära, et maapõuepoliitika põhialused on n-ö kasutusdokumendiks valdkondlikele strateegiatele ja õigusaktidele ning maapõueküsimuste alusteks teiste valdkonnaga seotud arengudokumentide ja õigusaktide koostamisel. Horisontaalselt mõjutavad maapõuepoliitika põhialused enim majandusarengu, hariduse ja ruumilise planeerimise valdkonna planeerimist ning arendamist. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Kuna rohkem sõnavõtusoove ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Eelnõule 410 OE on esitatud kaks muudatusettepanekut ja vaatame nad üheskoos läbi. 1. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Ka 2. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Eelnõule 410 OE esitatud muudatusettepanekud on seega läbi vaadatud ja võime minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” eelnõu 410. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletustulemused

Eelnõu poolt hääletas 79 ja vastu 7 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. ole. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” eelnõu on seadusena vastu võetud.

———————–

Allikas: Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Rein Voog, e-post emtel@emtel.ee