Rail Balticu rajamiseks tuleb avada hulk uusi kruusakarjääre ning selle õnnestumiseks plaanib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hakata kaevandusettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahendajaks.
See, kui palju läheb maksma Rail Balticu projekti varustamine liiva, kruusa ja killustikuga, sõltub kohalike omavalitsuste vastutulelikkusest ning kui uue karjääri avamiseks luba ei anta, tuleb vajalik maavara kohale sõidutada kaugemalt, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Nii Pärnu- kui Raplamaal on liiva ja kruusa varustuskindlus kriitiline, selgub Rail Balticu ehitamiseks vajalike maavarade varustuskindluse uuringust.
Lihtsustatult tähendab see, et arvestades järgmise 10 aasta vajadusi, on praegu töötavates karjäärides liiga vähe piisavalt kvaliteetset liiva ja kruusa.
Et raudtee ehitamiseks ikkagi maavarasid jätkuks, soovitatakse uuringu aruandes mitmeid kruusamaardlaid, kus võiks olemasolevaid karjääre laiendada või suisa uusi rajada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Anti Moppeli sõnul on näiteks Pärnumaal ette pandud Kamali maardla või siis avada Tõitojas uus liivakarjäär näituseks.
“Aga need on kõik vaja meil rääkida läbi kohalike omavalitsustega laua taga rahulikus õhkkonnas ja seda kavatseme ka kohe varsti hakata tegema,” märkis ta.
Võtmeroll selles, et Rail Balticu projektile mõistliku hinnaga maavarasid jaguks, näibki olevat omavalitsustel. Kui kohalik kogukond ja omavalitsus näiteks uue karjääri avamisele vastu seisab, võivad vaidlustused ja võimalik kohtuskäik kaevandamist aastaid edasi lükata.
“Me näeme oma rolli selles, et julgustada ühelt poolt omavalitsusi olema aktiivsed ja teisalt viima nad kokku kaevandajate huvidega. Ja meil on seal oma huvi, et kvaliteetset materjali saada,” ütles Moppel.
Tegelikult haarasid eraettevõtjad initsiatiivi juba mõnda aega tagasi. Isegi juhul, kui maavarad õnnestub leida raudteele lähemalt kui 50 kilomeetrit, kulub neile enam kui 110 miljonit eurot.
Juba mõnda aega laekub läbi keskkonnaameti kohalikesse omavalitsustesse rekordiliselt palju taotlusi ettevõtetelt, kes soovivad ühes või teises piirkonnas geoloogilisi uuringuid teha.
Näiteks hiljuti andsid Kehtna ja Järvakandi vald osaühingule Eesti Killustik loa 100 hektari ulatuses maa-ala läbiuurimiseks.
Kohila vallavolikogu aga teatas ühele füüsilisest isikust ettevõtjale, et kuna nende vallas juba on nii kruusa- kui lubjakivikarjäär, siis uut uuringuluba vald ei anna.
Ka Aktsiaseltsi TREV-2 grupi maavarade kaevandamise valdkonna juht Jan Johanson tõdes, et tänaseks on ettevõtted suurema osa Rail Balticu lähistele jäävatest kruusamaardlatest vähemalt uuringulubade taotlustega kinni pannud.
“Tegelikult, kui need uuringud kannavad selles mõttes vilja, et seal on sobivat ehituslikku maavara, siis ega seal väga palju täiendavalt uutel tulijatel ruumi enam ei ole,” ütles Johanson.
Isegi kui geoloogilised uuringud näitavad, et sobivat maavara leidub piisavalt, jõutakse kavandusloa taotlemisel ringiga uuesti omavalitsuse juurde.
Juuru vallavanem Margus Jaanson ütles, et nende vallas Purila uuringuruumis peaks varsti selguma, kui palju leidub seal raudtee ehituseks vajalikku paekivi.
Seda, kas ka kaevandamiseks läheb, Jaanson praegu ei tea, aga enne oleks vallal vaja kindlust, et ettevõte reegleid järgib ja riik seda piisava hoolega kontrollib.
Ja samamoodi, nagu ametnik ja ettevõtja, ütles ka vallavanem, et kõige olulisem algusest peale aus suhtlus.
“Eks stardipositsiooni peal saavad sellest kõik aru. Asjad hakkavad kippuma viltu minema, kui huvid hakkavad risti minema. Kui kõik oma kokkulepetest kinni peaks, siis nähtavasti ei juhtuks siin apsakaid,” ütles Jaanson.
Uudise allikas: err.ee, MAJANDUS, Madis Hindre, toimetaja: Marek Kuul, 07.06.2017 9:37
Tunnuspilt: illustratiivne, OÜ J. Viru Markšeideribüroo, kruusakarjäär Pärnumaal
