Põlevkivi ja turvast kaevandati võrreldes eelneva viie aastaga vähem, ehitusmaavarasid tavapärases koguses

Maa-ametil valmis 2016. aasta Eesti maavarade koondbilanss, mis võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. Koondbilansi alusel kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Põlevkivi ja turba kaevandamine 2016. aastal vähenes, kaevandatud ehitusmaavarade kogumaht oli viimaste aastate keskmisel tasemel.

2016. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 911 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 671. Kõige enam kaevandati 2016. aastal põlevkivi (ligikaudu 12,7 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 5,5 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,7 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 0,5 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.

Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2016. aastal ehituslubjakivi (10%), ehitusdolokivi (9%), täitekruusa (94%), täiteliiva (4%) ja ehitusliiva (14%) kaevandamine. Vähenes aga põlevkivi (16%), tsemendilubjakivi (49%), tehnoloogilise lubjakivi (29%), tehnoloogilise dolokivi (26%), viimistlusdolokivi (82%), täitedolokivi (56%), tsemendisavi (54%), keraamilise savi (17%), ehituskruusa (11%), tehnoloogilise liiva (2%), vähelagunenud turba (24%) ja hästilagunenud turba (51%) kaevandamine.

Bilansi ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Maa-ameti geoportaalis »

Taustainfo:

Maavarasid kaevandatakse Eestis piirkonniti vastavalt maavara levikule, saadud kaevandamislubadele ja leitud turustamisvõimalustele. Kaevandamislubade omajad deklareerivad kaevandatud kogused kvartalite kaupa, andmed koondatakse keskkonnaregistri maardlate nimistu andmebaasi, mille volitatud töötleja on Maa-amet. Bilansitabelid on koostatud kasutusalade lõikes, maakondlikus ja tähestikulises järjestuses.

Maapõueseaduse kohaselt on maavaradeks dolokivi, fosforiit, järvelubi, järvemuda, aluskorra ehituskivi, kruus, liiv, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turvas, mis on arvele võetud keskkonnaregistri maardlate nimistus ». Maavaravarude muutused aruandeaastal olid peamiselt tingitud kaevandamisest, kaevandamiskadudest, geoloogiliste uuringute tulemusena uute maardlate bilanssi lisamisest ning varude ümberhindamisest ja täiendavate varude kinnitamisest olemasolevates maardlates.

Maardlate ja mäeeraldiste asukohtadega ning neist viimasel viiel aastal kaevandatud kogustega saab tutvuda Maa-ameti geoportaalis maardlate kaardirakenduses ». Mäeeraldiste otsinguid saab teha nii kaardipildis ruumilise puhvriga piirkonda märkides kui ka mitmete omaduste kaudu otsides, näiteks mäeeraldisel leiduva maavara, kasutusala, loa omaja või kohaliku omavalitsuse järgi. Kaevandamispiirkondi saab maardlate kaardirakenduses vaadelda põhikaardi, ortofotode, reljeefikaardi ja mitmete teiste pidevalt ajakohasena hoitavate Maa-ameti kaardiandmete taustal. Lisaks maardlatele, kus geoloogilise uurituse tase on kõrge, on veebirakenduses võimalik kaardipilti lisada ka geoloogilise kaardistamise käigus leitud maavarade perspektiivalade, levialade ja leiukohtade info, kus uuritus on väiksem. Maardlate veebirakenduse kasutamisel on abiks kasutusjuhend » (PDF).

Lisainfo:
Reet Roosalu, Maa-ameti geoloogia osakonna juhataja, Reet.Roosalu@maaamet.ee
Karmen Kaukver, Maa-ameti avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407

Uudise allikas: Maa-amet, www.maaamet.ee, 27.06.2017