Aina keerulisemaks läheb elu neil, kes kehtivatest keskkonnareeglitest lugu ei pea, sest nüüd hoiab Keskkonnaamet neil silma peal ka mehitamata vee- ja õhusõidukitega.

Lisaks juba tavapärastele mehitamata õhusõidukitele on kasutusel ka allveedroonid.

„Keskkonnaamet kasutab ligi 50 mehitamata õhusõidukit nii järelevalves operatiivselt objektide ülevaatuseks kui ka planeeritud lendudena objektide mõõdistamiseks,„ ütleb Keskkonnaameti IKT peaspetsialist Janar Aleksandrov. „Amet on varustanud troonidega kõik oma kontorid ja koolitanud ligi 70 pilooti. Droone kasutataksegi oma töö lihtsustamiseks ja ressursi kokkuhoiuks.“

Enamasti on eesmärgiks saada objektist terviklik ülevaade, aga ka koguda infot näiteks jäätmete mahtudest, metsaraie puhul raiepiiridest, metsakahjustusega aladest, kaevandatud alade mahtudest jms. Samuti saab droone kasutada võõrliigi kasvukohtade tuvastamiseks ja alade kaardistamiseks, poollooduslikel kooslustel teostatud tööde kontrolliks ning ka ehituskeeluvööndis ebaseaduslike ehitiste tuvastamiseks jne.

„Edulugusid droonide kasutamisest saame tuua pea igal alal, kus need on kasutusele võetud,„ ütleb Aleksandrov. „Aga kindlasti on droonidest suur abi just neis valdkondades, mis nõuavad suurte alade läbikäimist ja andmekorjet, kuid ka raskesti ligipääsetavates kohtades.“

Drooni kasutamine hoiab kokku ressurssi, ent nende kasutamisel esineb ka miinuseid. Drooni kasutamisel tuleb jälgida ilma, et tundlikku aparaati mitte kahjustada ning ka seda, et fotod ja videod oleksid kvaliteetsed.

DROON VEE ALL. „Sellest aastast on Keskkonnaametis kasutusel ka täisvarustuses allveedroonid, see tähendab kaasa arvatud valgustid, käpad, kaamerad, sonarid ja muu,„ räägib Aleksandrov. „Allveedrooonid võimaldavad navigatsiooni- ja ka jääaluse püügi perioodil saada püügivahenditest ülevaadet.“

„Allveedroonide peamiseks ülesandeks on abistada kalakaitseinspektoreid merel ja lõhejõgedel läbiviidavas järelevalves,„ selgitab Keskkonnaameti Harjumaa büroo juhtivinspektor Ott Aid. „Varem on ette tulnud juhuseid, kus röövpüügiga tegelevad isikud uputavad karistuse vältimiseks vahetult enne kontrolli ebaseaduslikult püütud ja sumpa pandud kalad või püügivahendid. Sel juhul võimaldab ja kiirendab allveedrooni kasutamine asitõendite kogumist ka sügavamas vees, kus see oleks muidu välistatud või väga aeganõudev.“

„Lisaks võimaldab droon teostada järelevalvet nendel jõelõikudel, kus on esinenud probleeme ebaseaduslike silmupüügivahenditega,” jätkab Aid. „Kui viimased paiknevad veekogu põhjas, ei ole need tavapäraste töövõtete kasutamisel ehk tragi vedamisel mööda veekogu põhja alati 100% avastatavad. Talve saabumisel ootavad allveedroone ees katsetused jääaluse kalapüügi kontrollimisel Pärnu lahe piirkonnas, et teha kindlaks, kas juhul, kui avastame jääkattes suuremad inimese tekitatud augud, pole mitte tegemist ebaseadusliku püügiga tähistamata nakkevõrkudega jää all. Sellisel juhul võimaldab troon läbi otsida suhteliselt suure raadiusega ala kahtlust äratatavate jääavauste all. Selgituseks veel, et tihti ei kasuta ebaseaduslikku püüki tegevad isikud mingit märgistust ega ka nööre püüniste ja jääkatte vahel. Seega tuleb otsinguid teostada drooni või spetsiaalse talvise tragi abil, mida kutsutakse linnuks.

Droonide kasutamise osas on olnud arutelu lisaks kalakaitsele ka teiste valdkonna inspektoritega. „Tulevikus ei saa välistada droonide osalemist uputatud reostusallikate tuvastamisel,„ ütleb Aid. „Näiteks läbi jää vajunud autovrakkide tuvastamisel, millega on hakkama saanud talvistel veekogudel „driftijad„ ja rallitajad, või uputatud jäätmete otsimisel.“

Lisaks nende keskkonnakaitselisele ja peamisele eesmärgile on droonidel tulnud paaril korral tegeleda ka mereohutusega Keskkonnaameti ujuvaluste puhul, mille põhja ja sõukruvi seisukorda saab ohu kahtluse korral allveedrooniga kontrollida.

LIIGUB KAABLI OTSAS. Allveedrooni juhtimist võrdleb Aid tavalise õhus lendava drooniga, see pole kindlasti mitte keerulisem ja on lihtsasti õpitav. Juhtimisega saab edukalt hakkama üksainus operaator, ent lisaekraanide abil võib töötada ka kahe-kolmeliikmelise meeskonnana.

Lendavate droonide juures on seni kõige suuremaks miinuseks olnud akude kestvus. Allveedroonide akude mahtuvus ületab aga tavakasutajate seas levinud õhudroonide oma mitmekordselt.

Meres on allveedrooni töökaugus piiratud drooni ja juhtpulti ühendava 200-meetrise kaabli pikkusega, sukelduda suudab aparaat kuni 150 meetri sügavusele. Tootja sõnul on võimalik kasutada ka pikemat kaablit. „Meie suurimad sügavused on seni jäänud paarikümne meetri juurde,“ selgitab Aid.

Allveedroon on paraku juhitav vaid kaabli kaudu, sest vee all signaalid tavaliselt ilma juhtmeta ei levi. „Mõneti on see hea – nii ei jää kallihinnalisest tehnikast ilma, sest juhtmest kannatab drooni ka veest välja tõmmata„ selgitab Aid. „Samas on juhtme sisse-välja kerimine ja selle võimalik takerdumine ringiliikumisel töötegemisel natukene piiravaks teguriks. Olles mõlemat proovinud, soovitan, et võiks soetada kaablit ise elektrooniliselt sissekeriva pooli, mitte manuaalse.“

„Kõige enam seab piiranguid allveedrooni kasutamisele nähtavus,„ tõdeb Aid. „Veekogu läbipaistvus määrab ära, kas seal on üldse võimalik tööd teha. Ka meres võib juhtuda, et vesi on pärast torme nii sogane, et nähtavus piirdub vaid meetriga. Halva nähtavuse korral ei aita tavaliselt ka lambi kasutamine, kuna hõljuvatelt osakestelt peegeldub valgus tagasi kaamerasse ja nähtavus halveneb veelgi.“

Järvedel ja merel töötamine on üsna sarnane, ent jõgedega läheb lugu keerulisemaks. „Jõgedes on tugev vool ja palju takistusi, kuhu droon ja selle juhe võivad kinni jääda,„ sõnab Aid. „Samuti teeb töö raskemaks pidevalt muutuv pinnareljeef: kurvid, sügavad ja madalad kohad, kivid, kärestikud ja aeglasema voolu lõigud jne. Senine kogemus näitab, et jõgedes pikematel distantsidel töötades võiks operaatoril olla ka vastav varustus (ujumismask või -prillid, kuiv ülikond, soojad riided) ja valmidus ise droonile järele minna, et kaablit vajadusel vette langenud puude ja muude sarnaste takistuse vahelt vabastada. Võimalik, et seda rolli täidaks ka väike kummipaat või kanuu/kajakk.“

Kõige parem on allveedrooniga töötada meres, ütleb Aid. Seal pole kinnijäämise ohtu ja alati on võimalik saavutada trooniga visuaalne kontakt, kui sellega pinda tõusta. Samuti on vee läbipaistvus parem kui teistes veekogudes. „Kõige huvitavam on drooniga töötada jõgedel ja järvedel, kus on vahelduvam põhi ning rohkem kalu ja taimi,„ hindab Aid. „Kõige keerulisem on töö jõgedel ning väga tumeda veega jõgedes lausa välistatud, samuti ei saa drooni kasutada väga kiires voolus.“

Drooni on jõutud juba kaasata lõheliste järelevalvesse, kus küll ebaseaduslikke püüniseid ei avastatud. Aparaadi roll piirdus jõkke tõusnud ning kudemiseelselt madala veeseisu tõttu ootele jäänud lõhede ja meriforellide arvukuse kohta info kogumisega. See võimaldas suunata rohkem järelevalveressurssi just nendesse lõikudesse, kus kalad ülesvoolu valitsenud kehvade veeolude tõttu enim kogunesid. Seal oleks ka võimalik kahju keskkonnale röövpüügi suurim. „Märkasin, et kui kasutada drooni ilma lisavalgustuseta päevasel ajal, ei näi see kuidagi kalu häirivat ja nad pigem tunnevad selle vastu huvi,” ütleb Aid.

Et allveedroonid on soetatud selle aasta teisel poolel, pole seni vaid tänu neile veel kedagi väärteolt tabatud või olulisi tõendeid fikseeritud. „Loodame, et droonid saavad ennast veel rohkem tõestada näiteks algaval jääaluse püügi hooajal,” sõnab Aid.

Uudise allikas: Kalale! Looduses, 22.12.2022

https://loodus.ohtuleht.ee/1076691/tehnika-viimane-sona-jalgida-keskkonda-taevast-ja-vee-all