Maa-ametil valmis 2017. aasta Eesti maavarade koondbilanss maavarade varude ja kaevandatud koguste kohta. Eestis kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Nii põlevkivi kui ka ehitusmaavarasid kaevandati eelmisel aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt. Eelmise aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 9...

"Põlevkivi maa-alune kaevandamine pole efektiivne, me kasutame eilse päeva tehnoloogiat," räägib riigi vastloodud geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo. "Keegi ei tea, kuidas täpselt kaevandamise kahjusid kokku arvutada. Kaevandamise piiriks on aastas määratud 20 miljonit tonni, kuid see pole reaalselt arvutatud, vaid kokkuleppeline number." [caption id="attachment_3745" align="alignright" wi...

Eesti olulisimaks maavaraks peetakse meie energiajulgeoleku seisukohalt strateegilise tähtsusega põlevkivi. Või siis fosforiiti, millest oleks võimalik eraldada haruldasi muldmetalle. Tehniliselt võetuna leidub Eestis isegi kulda, kuid selle kaevandamine on majanduslikult mõttetu: kulla sisaldus on meil parimal juhul kolm-neli grammi ühe tonni kaevandatavate maavarade kohta. Sama kehtib ka uraani ...

Põlevkivi ja turvast kaevandati võrreldes eelneva viie aastaga vähem, ehitusmaavarasid tavapärases koguses Maa-ametil valmis 2016. aasta Eesti maavarade koondbilanss, mis võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. Koondbilansi alusel kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi. Põlevkivi ja turb...